Ühiskond
Eelmisel aastal vähenes nii absoluutses kui ka suhtelises vaesuses elavate inimeste arv ning sotsiaaltoetuste märkimisväärne tõus aitas küll vaesust vähendada, aga tuli riigirahanduse seisu halvenemise hinnaga, märkis Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Statistikaameti andmetel elas 2023. aastal suhtelises vaesuses 20,2 protsenti ja absoluutses vaesuses 2,7 protsenti Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2022. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8 protsendipunkti võrra. Tajutav ilmajäetus kasvas 2024. aastal 1,5 protsendipunkti võrra.

Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 22,5 protsenti ja absoluutses vaesuses 3,5 protsenti Eesti elanikkonnast, võrreldes 2021. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus kasvas 2,1 protsendipunkti võrra.

Statistikaameti andmetel elas 2020. aastal absoluutses vaesuses 2,2 protsenti Eesti elanikkonnast, võrreldes 2019. aastaga vähenes nende osakaal 0,1 protsendipunkti võrra.

Statistikaameti andmetel elas 2012. aastal suhtelises vaesuses 18,7% Eesti elanikkonnast ehk 247 700 inimest ja absoluutses vaesuses 7,3% elanikkonnast ehk 97 500 inimest.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255