Pensionite ja peretoetuste maksumus kasvas 2023. aastal umbes 500 miljoni euro võrra. Pensionid ja peretoetused ulatusid eelmisel aastal kokku 3,3 miljardi euroni ehk umbes 400 euroni iga hõivatu kohta ühes kalendrikuus. „Arve riigi kulude nii kiire kasvu eest jõuab paratamatult kõigi maksumaksjateni,“ ütles Elmik.
Väga kiiresti tõusid pensionid ja lastetoetused
Elmiku sõnul jäi kolme protsendi elanike sissetulek elatusmiinimumi tasemele, mis on 338 eurot kuus. „Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv vähenes küll eelmise aastaga võrreldes, aga oli siiski märkimisväärselt suurem kui aastatel 2018–2021. Ülikiire hinnatõus 2022. aastal tõstis oluliselt absoluutses vaesuses elavate inimeste hulka,“ ütles Elmik.
Viiendikul peredest jäi sissetulek alla 60 protsendi Eesti keskmise. Eesti asub vaesusriskiga perede osakaalu poolest Euroopa tipus koos Läti ja Rumeeniaga. Vaesusrisk on kõige suurem üksinda elavate eakate hulgas.
Keskmine netosissetulek ühe pereliikme kohta ulatus statistikaameti andmetel eelmisel aastal 1100 euroni. Keskmine netotulu kasvas üle-eelmise aastaga võrreldes päris kiiresti, 7,8 protsendi võrra. Hinnad tõusid sissetulekutest siiski kiiremini.
„Ostujõu langus peegeldub majapidamiste väheses kindlustundes ja jaemüügi kahanemises,“ ütles Elmik.
„Sissetulekutest lõviosa moodustasid endiselt palgad. Palgad tõusid kogutuludest aeglasemalt. Väga kiiresti kerkisid pensionid ja lastetoetused. Dividendide tähtsus on küll ajas kasvanud, aga ettevõtlustulu moodustab vaid väikese osa perede sissetulekutest,“ lisas Elmik.
