Majandus ja äri
Eesti Pank toetab hoiu-laenuühistute regulatsiooni muutmist ja peab ühistute puhul vajalikuks finantsinspektsiooni järelevalvet.
18. septembril liitusid Balti riigid Euroopa ühtse väärtpaberite arveldusplatvormiga TARGET2-Securities, kus päevas tehakse umbes pool miljonit tehingut kogukäibega üle 700 miljardi euro. Liitumine annab Eesti investoritele võimaluse tulevikus osta ja müüa Euroopa väärtpabereid senisest odavamalt.
Eesti valitsus peaks tulnevalt kiirest majanduskasvust püüdma tuleval aastal saavutada nominaalse eelarveülejäägi, ütles Eesti Panga president Ardo Hansson ütles intervjuus Reutersile.
Eesti majandust iseloomustas teises kvartalis põhivarainvesteeringute kasv ja kasumite taastumine. Suuremad investeeringud kasvatasid impordivajadust ja kasumite taastumine suurendas välisinvestorite Eestis teenitud tulu. Seetõttu vähenes jooksevkonto ülejääk aasta varasemaga võrreldes 108 miljoni euroni, mis on ligikaudu 1,9% SKP-st. Ülejääk võinuks väheneda veelgi kiiremini, kuid seda pidurdas mitu tegurit. Impordi suurendamise asemel võeti osaliselt kasutusele varem kogutud varud, teenuste konto ülejääk oli jätkuvalt suur ning investeeringute üldine tase madal. Lisaks mõjutas jooksevkontot positiivselt aktiivsem Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste kasutamine. Varasemate Euroopa Liidu rahastamisperioodide kogemused lubavad oodata, et toetusi kasutatakse lähiaastatel veelgi intensiivsemalt.
Eesti Pank ostis Euroopa Keskpanga (ECB) varaostukava raames augustis 125 miljoni euro eest võlakirju, mida on 16,1 protsenti vähem kui juulis.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255