Seitse soovitust kohtusse pöördumisel
Igaühel on põhiseadusest tulenev õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. See hõlmab muu hulgas põhiseadusega kaitstud võimalust nõuda enda õiguste rikkumise korral kahju hüvitamist või lepingurikkumise puhul kokkulepitud tasu ja viiviste maksmist.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Kõnetuvastustarkvara hoiab kokku kohtute tööaega
Justiitsministeerium ja kohtute IT-juht tutvustasid kohtute haldamise nõukojas kõnetuvastustarkvara Salme, mis aitab hoida kokku kohtumenetlusele kuluvat aega.
Kohus pani esialgse õiguskaitsega negatiivse koroonatesti taas kehtima
Tallinna halduskohtu määrusega said 26 antikehadega inimest tagasi õiguse osaleda testimise teel tegevustes, kus on nõutud koroonatõend, lisaks pikendas kohus esialgse õiguskaitse korras COVID-19 tõendatult läbipõdenud kümne inimese koroonatõendit kohtumenetluse lõpuni, kuigi neil on möödunud 180 päeva nakatumisest.
Kaheksa krüptofirmat pöördusid riigi vastu kohtusse
Kaheksa virtuaalvääringu teenuste osutajat on riigi vastu hagi esitanud, sest nende hinnangul kasutab rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluva Rahapesu Andmebüroo (RAB) tegevuslubade väljastamisel venitamistaktikat.
Üld-, lühi-, kokkuleppemenetlus ja muud „teenusepaketid“ kriminaalasja kohtumenetluses
Kahtlustatavale pakutakse kriminaalasjas tihti juba esimesel ülekuulamisel võimalust anda allkiri nõusolekule või taotlusele selleks, et kriminaalasi vaadataks läbi mitte üldises korras (üldmenetlus), vaid ühel või teisel moel lihtsustatult. Riigil ei ole sugugi ükskõik, millise menetluse valid, vaid maha tuleb müüa ikka pigem mõni “lihtne ja odav“ võimalus kui klassikaline kohtumenetlus. Kas selline pakkumine tuleks vastu võtta ja mis „kaup“ see üldse on mida müüakse – sellest kirjutangi.
