Kõigis kohtuasjades on kohtud nõustunud, et kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus, sest nad peavad vaidlustatud korralduse tõttu taluma kohtumenetluse ajal intensiivseid riiveid oma põhiseaduslikele õigustele ja vabadustele, mis muudavad nende tavapärast elu, teatas advokaadibüroo Pallo&Partnerid.
Kuigi valitsuse korraldusega ei ole alates 25. oktoobrist negatiivne koroonatesti tulemus enam nakkusohutuse tõendiks, otsustas Tallinna halduskohus anda 26 antikehadega inimesele esialgse õiguskaitse korras võimaluse tegevustes osaleda negatiivse testi alusel.
Negatiivse testitulemuse alusel kõnealustes tegevustes osalemist saab pidada teiste isikute suhtes nakkusohutuks ning arvestades kaebajatel COVID-19 haiguse läbipõdemise tulemusel omandanud immuunsust, võib ohtu, et nad ise saavad nendest tegevustest osa võttes nakkuse, pidada madalamaks kui vaktsineeritutel. Seega saavad 26 inimest, kellel on antikehad, osaleda esialgse õiguskaitse korras tegevustes negatiivse testi olemasolul nagu enne 25.10.2021,
märkis kohus.
Kümme inimest, kes olid COVID-19 haiguse „tõendatult“ läbi põdenud, said Tallinna halduskohtult jätkuvalt esialgse õiguskaitse, millega pikendati nende covid-passi kohtumenetluse lõpuni.
“On teada, et immuunsus saavutatakse kas haiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tulemusel. Seejuures näib COVID-19 haiguse läbipõdemine andvat tõhusama kaitse kui vaktsineerimine, sest olemasoleva teabe valguses on COVID-19 haigust läbi põdenud isikul oluliselt väiksem tõenäosus nakatuda uuesti COVID-19 haigusesse võrreldes vaktsineerimise läbinud isikuga. Kohus on põhjendanud veendumuse kujunemist nii terviseameti statistika kui teadusuuringutega," leidis kohus.
Kohtu hinnangul näitab statistika, et läbi põdenud haigestuvad harva ja ei satu üldjuhul haiglasse. “COVID-19 haigusesse kolmanda laine ajal nakatanutest on terviseameti andmetel (ajavahemik 1.07.2021 - 10.11.2021) varasemalt haiguse läbipõdenute arv oluliselt väiksem kui eelnevalt vaktsineeritute arv – vastavalt 623 ja 27 342. Sümptomaatilise COVID-19 haiguse tõttu hospitaliseeritutest on aga varasemalt haiguse läbipõdenuid ja eelnevalt vaktsineerituid vastavalt 0 ja 1007," lisas kohus.
Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaadi Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul on viimane aeg vaadata otsa koroonatõendi nõudele ja kõigile eranditele ning teha süsteem korda. “Teadlased on Eestis ühel meelel, et läbipõdemise tõend peab kehtima kauem kui kuus kuud ning seda teadmist on praktikas rakendanud ka juba mõned Euroopa riigid. Lisaks on Eesti teadlased välja pakkunud lahenduse antikehadega isikutele, näiteks võimalus iga kolme kuu tagant antikehade hulka mõõta, mida plaanitakse rakendada näiteks Šveitsis. Tänane olukord, kus iga antikehadega inimene peab kohtu kaudu enda läbipõdemist tõendama, tundub ebaratsionaalse ressursi raiskamisena nii inimeste kui kohtute poolt vaadatuna. Usun, et siin tuleks olla valmis paremaks koostööks riigi ja kodanike vahel – ei ole mõtet asja keerulisemalt lahendada, kui on võimalik lihtsamalt,” lisas Reilik-Bakhoff.
Advokaadi sõnul on nad esindanud kümneid inimesi mitmetes samateemalistes vaidlustes ning kohtumäärusega kohvikusse jalutavaid inimesi tuleb aina juurde. “Ühelt poolt ongi tõendi kontrollijad keerulises olukorras, kuna neil tuleb reaalselt kontrollida keerulise sõnastusega kohtumäärust ilma, et neid keegi sellisest variandist teavitanud oleks või veel vähem koolitanud. Teisalt tekitab neis segadust ka kohtute erinevad seisukohad esialgse õiguskaitse osas, kuna alles hiljuti ühe kohtuasja raames paaril inimesel esialgne õiguskaitse tühistati. Igatahes oleme olukorras, kus inimestel on käes kohtumäärus, mis lubab neil näiteks kohvikusse siseneda, kuid praktikas ei pruugita neid sinna ikkagi lasta, kuna ei olda kindel, millega on tegu ja kas see määrus ikka pädeb – asutuste hirm sanktsioonide ees on suur. Ka kohtud on erinevate asjade raames järjest rohkem hakanud juhtima valitsuse tähelepanu suurtele puudujääkidele viirusega võitlemise korraldamises.”
Kohus jäi oma 8. oktoobri määruses väljendatud seisukoha juurde, et avalikes huvides on põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise välistamine.
Kohus juhtis valitsuse tähelepanu ka asjaolule, et statistika kohaselt toimub piiratud tegevustes, milleks on huvitegevus ja meelelahutusüritused, nakatumine vaid üks protsent kõigist juhtudest, mistõttu on kaheldav, kas seatud piirangud on üldse proportsionaalsed. Kohus selgitas, et viidatud statistika ei ole ajas muutunud.
Varasemalt on Tallinna ringkonnakohus juhtinud valitsuse tähelepanu ka asjaolule, et kõigi inimeste piiramine, olenemata nende riskigruppi kuulumisest või mitte, ei pruugi olla põhjendatud. Lisaks viitas samas asjas ringkonnakohus ka asjaolule, et üldkorraldus ei pruugi olla õige vorm olemasolevate pikaajaliste piirangute kehtestamiseks.
Advokaadibüroo Koch & Partnerid vandeadvokaadi Kalev Aaviku sõnul on pärast eelviidatud kohtumääruste tegemist teabenõuete tulemusena saanud teatavaks täiendavad andmed, mis kinnitavad läbipõdenute diskrimineerimise alusetust ja ebaõiglust vaktsineeritutega võrreldes.
“Nimelt oli möödunud kuul sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravil olnud isikute hulgas igapäevaselt keskmiselt 2,5 varem COVID-19 haiguse läbi põdenud inimest. Samal perioodil viibis igapäevaselt esitatava avaliku info kohaselt sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravil keskmiselt ligi 100 vaktsineeritud inimest ehk ligi 40 korda enam. Kuna ametlikult läbipõdenute arv on vaktsineeritute arvust ligikaudu 4 korda väiksem, siis järelikult on läbipõdenute haiglaravile sattumise tõenäosus Eesti möödunud kuu andmete järgi ligikaudu 10 korda madalam kui vaktsineeritute haiglaravile sattumise tõenäosus,” lisas Aavik.
Koroonatõendi kohtuasjadega tegelevad advokaadibüroo Pallo&Partnerid ja advokaadibüroo Koch & Partnerid ühiselt.
