Kuidas prognoosida prognoosimatut? Koroonakriis ja majandus
Eriolukord on tänaseks Eestis kestnud kolm nädalat ja mõned päevad pealegi. Tavakodanikke huvitab üha enam, millal võib jälle vabamalt ringi liikuda ega pea poeukse taga kahemeetriste vahedega järjekorras seisma. Majandusanalüütikud mõtisklevad aga selle üle, kui palju majandus kehtestatud piirangute tõttu kokkuvõttes kannatada saab? Õiget vastust ei ole veel tegelikult kummalegi küsimusele.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Haiglate eetikakomiteed sõnastasid soovitused kriisi võimendumisel
Sel nädalavahetusel jõuavad haiglatele üle Eesti kliinilise eetika alased tegevuspõhimõtted, mis annavad haiglatele ja nende personalile juhised, kuidas jaotada piiratud tervishoiuressursse, kui COVID-19 pandeemia peaks laienema. Tegevuspõhimõtete üks autor, Põhja-Eesti Regionaalhaigla eetikanõukogu liige Kristo Eriksoni sõnul on sarnaste soovituste koostamine COVID-19 pandeemia olukorras tavapärane praktika üle maailma, näiteks on kiirabi ja intensiivravi ressursside jaotamise põhimõtted juba kaardistanud Austria, Belgia, Itaalia, Saksamaa, Suurbritannia ja Šveits.
Kredex välistab kriisiabist mitmed valdkonnad
KredExi reedel avalikustatud kriisimeetmete esmaste tingimuste järgi ei saa riigiabi mõnedes sektorites tegutsevad ettevõtted ja teatud ekspordiga seotud tegevused, mis võiks rikkuda rahvusvahelisi ekspordireegleid.
Uuring: kõige kiiremini kolivad kriisi ajal internetti pangateenused
Vaid 10 protsendil on kriisiolukorraks piisavalt sääste
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse läbiviidud uuringust selgus, et vaid 10 protsendil küsitletutest on piisavalt sääste ning seetõttu hindavad nad koroonaviirusest tingitud kriisi mõju enda majanduslikule toimetulekule minimaalseks.
