Uus töövahend aitab kriisiolukordades haavatavaid sihtrühmi tuvastada
Tartu Ülikooli (TÜ) ühiskonnateaduste instituudi kriisisotsioloogia uurimisrühma ja päästeameti spetsialistid on loonud töövahendi, mis aitab tõhusamalt suunata pääste- ja sotsiaalabi ning teavet mitmesuguste hädaolukordade ennetamisel ja lahendamisel.
Müller: riigi tulude-kulude lõhe jääb suureks ka pärast kriisi
Eesti Panga president Madis Müller ütles täna riigikogus peetud kõnes, et majanduskriisist väljudes ei tasu viivitada riigirahanduse tagasipööramisega jätkusuutlikule rajale, sest riigi tulud ja kulud on ka ettevaates paigast ära.
Suurest rahast majanduskasvuks ei piisa
Aasta ja mõni kuu tagasi mõlkus paljude eestlaste meelel Henrik Visnapuu luuletusest „Kolmas kiri Ingile“ tuttavaks saanud fraas „see aasta tuleb kevad teisiti“. Riigis oli äsja välja kuulutatud eriolukord, kaubanduskeskused ja restoranid olid suletud ning tööl (!) võis kohal käia vaid äärmise vajaduse korral. Meedias kõrvutati sündmusi sada aastat varem vohanud Hispaania gripi pandeemiaga, noorema põlvkonna jaoks tundus toimuv justkui mõne uuema arvutimängu...
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Tugev riigirahandus aitab uusi kriise paremini üle elada
Käesoleva aasta riigieelarvest tehtavad kulud ületavad tulusid 1,7 miljardi euro võrra ja järgmisel aastal on see vahe ligi 1,2 miljardit. Puudujääk küll väheneb, kuid praeguse riigieelarve strateegia järgi jääb isegi nelja aasta pärast kulude ja tulude vahe ligi 600 miljoni euro suuruseks. Seega, alates järgmisest aastast plaanitud kulude kokkuhoid on halvenenud riigirahanduse juures vaid väike detail.
Rahavoogude juhtimine kriisitingimustes
Mida keerulisem on aeg, seda hoolikalt peame oma tegevuse läbi mõtlema. See kehtib ka ettevõtte rahavoogude juhtimise kohta.
