Reedel jõustus Euroopa Liidu tarbijakaitsealase koostöö määrus, mis võimaldab avastada ja lõpetada piiriüleseid rikkumisi kiiremini ning tugevdab tarbijate huvide kaitset e-kaubanduses. Määrusega muudeti tarbijakaitseseadust ning täiendati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) õigusi järelevalvetoimingute tegemisel.

Väikesele riigile nagu Eesti võib suurte, end EL-i tarbijatele suunanud e-kauplejate või platvormide korrale kutsumine üle jõu käia ning tänu tarbijakaitsealase koostöö määrusele saame senisest paremini kasutada ühise tegutsemise võimalusi teiste riikide tarbijakaitseasutustega. Riikide-ülese tegutsemise puhul on vajadusel võimalik kauplejaga läbirääkimistesse kaasata ka Euroopa Komisjon. Kuna internetis kauplejaid lisandub jõudsalt nii Eestis kui EL-is ning ligi kaks kolmandikku EL tarbijakaebusi on seotud just e-kaubandusega, siis on oluline, et kauplejate üle tehtaks tõhusat järelevalvet ja toimiks vastastikune hoiatussüsteem ka teise riigi elanikke kahjustada võivatest rikkumistest,“ selgitas MKM siseturu asekantsler Kristi Talving.

Määruse järgi on TTJA-l sarnaselt teiste EL tarbijakaitseasutustega nüüdsest õigus nõuda füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning ametkondadelt, sealhulgas krediidiasutustelt, makseasutustelt, infoühiskonna teenuse osutajatelt, teavet, mis on vajalik korrarikkumise väljaselgitamiseks ja lõpetamiseks. Lisaks on TTJA-l õigus nõuda kaupleja veebilehele või mobiilirakendusele juurdepääsu piiramist või hoiatuse kuvamist juhul, kui kaupleja jätkab samal ajal kahju tekitamist tarbijatele. Samuti võib TTJA edaspidi kontrolltehingu tegemisel kasutada väljamõeldud andmeid tehingu teostaja kohta või kaasata tehingu tegemisse kolmandaid isikuid, et kontrollida näiteks seda, kas e-kaupleja võimaldab tarbijal tehingust nõuetekohaselt taganeda.

TTJA tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Jaana Tael selgitas, et iga meetme kasutamine ameti poolt peab olema proportsionaalne, arvestades rikkumise laadi ning võimaliku kahju suurust ja olemust. Ta lisas, et TTJA-le täiendavalt antud meetmeid saab rakendada vaid juhul, kui nõudeid rikkunud kauplejaga ei ole võimalik kontakti saada või kaupleja keeldub koostööst.

Euroopa Komisjoni hinnangul on kaks kolmandikku tarbija kaebustest seotud e-kaubandusega ja umbes 37 protsendil e-kaubanduse veebilehtedel ei ole järgitud põhilisi tarbijakaitse reegleid. Enim eksitakse Euroopa Liidus selle vastu, et tarbijatelt võetakse kauba eest ettemaks ja jäetakse kaup tarnimata ning ka ettemaks tagastamata, või tarnitakse kaup, mis ei vasta tellitule.

SEB andmetel on eestimaalaste online-kaardiostud Eesti e-kaupmeeste juures teinud kasvurekordi, näidates 2017. aasta kolme kvartaliga võrreldes pea 70-protsendilist kasvu.

Tänu e-kaubanduse arengule on muutunud ostuvõimalused ja -valikud üha mitmekesisemaks ning e-poodide kõrvale on lisandunud enesestmõistetavate teenustena näiteks lennupiletite broneerimine ja filmide laenutamine online-keskkondades. Kauba või teenuse tellimine internetist võib vahel olla ka kõige soodsamaks või lausa ainsaks võimaluseks, mis muudab nende teenuste kasutamise aina populaarsemaks.