Mis veab Eesti majanduskasvu?
Aeglasem palgakasv toetab töökohtade säilimist
Statistikaameti andmetel aeglustus keskmise brutokuupalga aastakasv 2015. aasta esimeses kvartalis 4,5%ni ja brutotunnipalga oma 5,8%ni. Hooajalisi tegureid arvesse võttes aeglustus keskmise kuupalga kasv eelneva kvartaliga võrreldes märgatavalt. Kuna tarbijahinnad langesid esimeses kvartalis aasta võrdluses 0,9%, kasvas reaalpalk 5,4%.
Palgakasv aeglustus märtsis 5,7 protsendile
Tegevusalapõhistel andmetel aeglustus märtsis palgakasv 5,7 protsendile ja hõive kasv 1 protsendile.
Keskmise palga saaja ostujõud kasvas kiiresti
Keskmine brutokuupalk tõusis statistikaameti andmetel 2014. aasta neljandas kvartalis aastavõrdluses 5,3 protsendini ja brutotunnipalk 6 protsendini, eelneva kvartaliga võrreldes palgakasv seega kiirenes; tänu tarbijahindade langusele kiirenes ka keskmise palga ostujõu kasv, 5,8 protsendini.
Mis mõjutab tänavu SKP-d kõige enam?
LHV majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul on juba tajuda kodumajapidamiste kalduvust hakata senisest enam säästma, kuid praeguse investeeringute ja väliskaubanduse taseme juures jääb palga kasv sellel aastal endiselt oluliseks nõudluse ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) taseme mõjutajaks.
