Üheksa kuuga on riigieelarves oodatust rohkem laekunud eelkõige otseseid makse ehk tulumaksu ja sotsiaalmaksu.
Sotsiaalmaksu laekumise kiire kasv jätkus septembris, mil võrreldes möödunud aastaga laekus 8,1 protsenti enam maksutulu. Deklareeritud palgafond kasvas samal ajal 6,1 protsenti ja palgasaajate arvu kasv peatus.
Tegevusalapõhistel andmetel vähenes hõivatud töökohtade arv septembris 1,3 protsenti. Kuna palgasaajate arv püsis samal tasemel, tähendab see osalise tööajaga töö vähenemist.
Langust vedasid finants- ja kindlustustegevus, põllumajandus, kinnisvaraalane tegevus ja ehitus. Palgafondi kasv kiirenes septembris enim avalikus halduses ja hariduses. Kasv aeglustus kõige enam info ja side tegevusalal.
Viimasel kolmel kuul kasvas palgafond kõige rohkem majutuse ja toitlustuse, jaekaubanduse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse tegevusaladel. Osaliselt on selle põhjustanud eelmise aasta juulis rakendunud töötamise register, mille mõju palgafondi kasvule taandub lähikuudel välja.
Rahandusministeeriumi teatel on kolme kuu kõige aeglasema palgafondi kasvuga olnud ehitus ja energeetika. Põllumajanduses palgaväljamaksed kokku kahanesid, kuid keskmised palgad kasvasid sektoris 5,0 protsenti.
Aktsiise laekus septembris kokku 77,4 miljonit eurot, mida on 6 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal. Oodatust enam laekub kütuseaktsiisi ja vähem alkoholiaktsiisi. Tubakaaktsiisi laekumine vastab ootustele. Kütuseaktsiisi laekumisse panustab enim laekumine diislikütuselt, mida on muuhulgas mõjutanud erimärgistatud kütuse kaotamine osades sektorites.
Vaatamata eelmise aastaga võrreldes ligikaudu 18 protsenti odavnenud kütusele ei ole bensiini puhul madalam hind tarbimist tõstnud, sest valdavalt on selle aasta bensiini kogused aasta tagusega võrreldes jäänud madalamaks.
Kokkuvõttes on kütuseaktsiisi üheksa kuuga laekunud 320,4 miljonit eurot ehk 8,6 protsenti rohkem kui aasta varem. Septembris laekus kütuseaktsiisi 39,8 miljonit eurot.
Alkoholiaktsiisi on üheksa kuuga kokku on laekunud 166,4 miljonit eurot, mida on 3,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Septembri laekumine ulatus seejuures 18,6 miljoni euroni. Selle aasta laekumine kokku on jäänud eelarves oodatust väiksemaks eelkõige kange alkoholi deklareeritud koguste 4,2-protsendise vähenemise tõttu.
Kui aasta esimeses pooles olid lõik suuremad alkoholiliigid languses, siis viimastel kuudel on vein pöördunud kasvule ning ka õlut tarbiti augustis rohkem kui aasta varem. Alkoholiaktsiisi laekumist mõjutavad suuresti ka turistide ostud ning viimased andmed annavad alust arvata, et nende tarbimine on vähenenud.
Tubakaaktsiisi on üheksa kuuga kokku laekunud 139 miljonit eurot, millest 16,5 miljonit eurot laekus septembris. Aastane laekumine on kasvanud 2,2 protsenti vaatamata sellele, et aktsiisimäärad aasta alguses ei tõusnud.
Legaalsete sigarettide müügikoguseid on suurendanud Maksu- ja tolliameti tõhus salasigarettidevastane töö ja vähendanud asendustoote ehk e-sigarettide üha kasvav populaarsus ning Tervise Arengu Instituudi teavituskampaaniad suitsetamise kahjulikest mõjudest.
