Ühiskond
Kolmapäev, 04 Oktoober 2017 09:58
Mida siis ikkagi tähendab, et majandus kasvab üle võimete?
Riikide eeldused ja võimalused majanduskasvuks on erinevad. Majanduskasv ei ole ühtlane, vaid võib aastate lõikes erineda, olla tsükliline. Majanduse kasvupotentsiaal ehk kasvuvõime, mille määravad muu hulgas riiklikud institutsioonid, inimeste hulk ning nende oskused ja teadmised, ettevõtete tootmisressursid, tootmistehnoloogia jne, seevastu aastate lõikes hüppeliselt ei muutu, vaid areneb järk-järgult. Kui vaadata Eesti majandust, siis stabiilselt ja kindlalt suudab see kasvada umbes 3–4% juures.
Neljapäev, 28 September 2017 12:29
Riigikogu ratifitseeris 28. septembril CETA vabakaubandusleppe
Riigikogu ratifitseeris 27. septembril Euroopa Liidu ja Kanada vahelise majandus- ja kaubanduslepingu (CETA), millega saavad Euroopa ettevõtted võimaluse tegutseda samades konkurentsitingimustes nagu Kanada firmad.
Kolmapäev, 27 September 2017 15:05
Eelarvenõukogu: kiire majanduskasv nõuab ülejäägis eelarvet
Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus 2018. aastal püsivhindades 3,3 protsenti ja jooksevhindades 6,9 protsenti; eelarvenõukogu soovitab koostada järgmise aasta riigieelarve väikese ülejäägiga.
Kolmapäev, 27 September 2017 12:11
Valitsus kiitis heaks 2018. aasta riigieelarve eelnõu
Valitsus kiitis 27. septembril toimunud istungil heaks 2018. aasta riigieelarve eelnõu, mis toetab valitsuse pikaajalisi eesmärke edendada majanduskasvu, toetada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ja suurendada heaolu.
Neljapäev, 07 September 2017 09:26
Eesti jooksevkonto ülejääk oli muu majanduspildi taustal endiselt suur
Eesti majandust iseloomustas teises kvartalis põhivarainvesteeringute kasv ja kasumite taastumine. Suuremad investeeringud kasvatasid impordivajadust ja kasumite taastumine suurendas välisinvestorite Eestis teenitud tulu. Seetõttu vähenes jooksevkonto ülejääk aasta varasemaga võrreldes 108 miljoni euroni, mis on ligikaudu 1,9% SKP-st. Ülejääk võinuks väheneda veelgi kiiremini, kuid seda pidurdas mitu tegurit. Impordi suurendamise asemel võeti osaliselt kasutusele varem kogutud varud, teenuste konto ülejääk oli jätkuvalt suur ning investeeringute üldine tase madal. Lisaks mõjutas jooksevkontot positiivselt aktiivsem Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste kasutamine. Varasemate Euroopa Liidu rahastamisperioodide kogemused lubavad oodata, et toetusi kasutatakse lähiaastatel veelgi intensiivsemalt.
