Otseinvesteeringuid Eestisse tehti rohkem kui Eestist välismaale. Enim raha paigutati Eestis teises kvartalis info- ja sidevaldkonda, aga ka finants- ja kaubandussektorisse. Nende harude investeeringutes andsid tooni üks-kaks suuremat tehingut: väikeriigi puhul on mõistetav selliste tehingute märkimisväärne mõju maksebilansile. Otseinvesteeringute sissevool töötlevas tööstuses jaotus ettevõtete vahel küll ühtlasemalt, kuid jäi eespool mainitud harudele mahult alla. Investeeritakse endiselt kõige rohkem kasumi reinvesteerimise kaudu ja kasumite kasvu jätkudes võidab Eesti majandus sellest ka lähiaastatel kõige rohkem. Majanduse mitmekesistumise ning atraktiivsuse seisukohast oleks hea, kui otseinvesteeringud voolaksid ka uutesse ettevõtetesse, kuid seda suundumust hetkel maksebilansi andmetest ei paista.
Eestlaste investeeringud välismaale on viimastes kvartalites keskendunud endiselt väärtpaberitele ja laenudele. Suurima osakaaluga on pensionifondide investeeringud ja ettevõtete grupisisesed laenutehingud. Eesti Panga väärtpaberiostud (teises kvartalis 449 miljoni euro väärtuses) välistasakaalu ei mõjuta, kuna keskpanga muude investeeringute nõuded selle arvel vähenevad. Kokkuvõttes paigutati Eestist välismaale rohkem vahendeid kui välismaalt Eestisse. See on viimastel aastatel olnud tavapärane suundumus, mille põhjuseid tuleb tõenäoliselt otsida kohaliku investeerimiskliima vähesest atraktiivsusest.
