Eelmise aasta neljandas kvartalis aset leidnud indeksiväärtuste ning kauplemismahtude langusega kaasnesid tagasilöögid ka Euroopa IPO-turu aktiivsuses. Numbrite nõrkuse taga näeme eelkõige ettevõtete ja nõustajate kõhklusi pakkumistele sobiva ajastuse leidmisel ning pigem börsiletuleku edasilükkamist – valdavalt kantuna murest eurotsooni riikide majandusliku tuleviku pärast. Neljandas kvartalis langes edukate avalike pakkumiste arv aastatagusega võrreldes 40% võrra (78 pakkumise käigus kaasati kokku 866 mln eurot) ja edukate pakkumiste keskmine maht tervelt 80% võrra ehk 17 mln. eurole. Londonis turule tulnud ettevõtted kaasasid kokku 800 mln eurot ehk 92% Euroopast tõstetud vahenditest. Suurima pakkumise (421 mln eurot) korraldas Venemaal ja Kasahstanis tegutsev kaevandusettevõte Polymetal International PLC – kvartal varem ega aasta tagasi poleks selline pakkumine viie suurima hulka mahtunud.
Aasta kokkuvõttes avalike esmapakkumiste arv ja kogumaht pisut kasvasid (430 pakkumist kogumahuga 26,5 mld eurot), kuid reaalset raha kaasanud (osad esmapakkumised uut raha ei kaasa) pakkumiste keskmine maht langes 10% võrra 77 mln eurole. Veidi enam kui pool kaasatud kapitalist ehk ca 14,6 mld eurot võeti Londonist, kuid IPOde üldarvust moodustas London vaid veerandi. Varssavis tehti arvuliselt ligi pool avalikest pakkumistest – kokku 203 pakkumist, kuid pakkumiste rahalisest väärtusest moodustas nende summa vaid 8% ehk oluline osa uusemissioone oli alla 10 miljoni euro.
Suurimate pakkumiste korraldajateks 2011. aastal olid üks maailma suurimaid toorainesektori ettevõtjaid, Šveitsis registreeritud Glencore International (6,87 mlrd EUR teises kvartalis), Hispaania pank Bankia (3,09 mlrd EUR kolmandas kvartalis) ja Hispaania jaekaubandusettevõte Dia (2,38 mlrd EUR kolmandas kvartalis).
Ameerika Ühendriikides korraldatud IPO-de arv neljandas kvartalis veidi kasvas, kuid nii pakkumiste arvukus kui ka kogumaht jäid hoolimata mõnele suuremale pakkumisele (nt. Michael Kors, Zynga, Groupon) aasta tagustele võimsatele numbritele siiski kordades alla. Aasta kokkuvõttes pälvis enim tähelepanu LinkedIn’i IPO. Turumahtu hinnates oli USAs 2011. aastal tegu kerge langusega, kõige enam kannatasid Hiina, Hong Kongi, Shanghai ja Taiwani regiooni turud.
Mis saab aga toimuma 2012. aastal? Ilmselt näeme Euroopas IPO-turu kasvu alles pärast lahenduse leidmist Euroopa võlakriisile ning investoreid rahustava stabiilsuse teket – loodetavasti juhtub see hiljemalt aasta teises pooles ning mõjutab kindlasti ka ülejäänud turge. Euroopas peaks praeguseks IPO-küpsed olema päris mitmed ettevõtted ning tehinguid võime usutavasti näha kohe, kui investorite meelsuses on positiivne pööre toimunud. Kuid avanevad võimaluste aknad võivad osutuda ka ootamatult lühiajalisteks.
Ülemaailmselt oodatakse hetkel enim uusi tulijaid tehnoloogia-, sotsiaalmeedia ja energiasektorist. Näiteks on USA-s pikalt oodatud Facebook’i IPOt, järjekorras olevat ootamas ka Fisker Automotive, Chrysler, Hilton jpt. Keda võiksime aga näha uute börsiettevõtetena Eestis? Ilmselt võiks neid samuti eelkõige laienemisplaanidega tehnoloogia- ja energiasektori ettevõtete hulgast otsida, kuid ära ei tasu unustada ka tööstus- ja teenindusettevõtteid. Mitme ettevõtte nimed ja nende tulevikuplaanid on meediast põgusalt ka läbi käinud, kuid konkreetsete nimede väljapakkumine oleks siinkohal hetkel siiski vaid spekulatsioon.
Millisele börsile peaksid siinsed ettevõtted aga suuna võtma – kas kohalikule või mõnele kaugemale? Levinud arusaamade kohaselt peaks eelistatuks osutuma siiski koduturg, sest arenevate riikide ettevõtted püüavad tähelepanu pigem oma lähiregiooni turgudel – turgudel, kus neid ettevõtteid tuntakse ja kust neid otsitakse. Samuti ei tasu unustada, et globaalses kontekstis on valdav osa Eesti ettevõtteid väikse ja keskmise suurusega ning ka nende puhul on levinuim noteerimiskoht kodubörs.
Kalle Viks,
emitenditeenuste juht,
NASDAQ OMX Tallinn
