Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teate kohaselt andsid suurima panuse ekspordi kiirele kasvule 2011. aastal masinad ja seadmed, mille väljavedu suurenes aastaga 67% võrra. Nende osatähtsus koguekspordis ulatus 28%-ni. Teiseks suuremaks kaubagrupiks olid mineraalsed tooted (osatähtsus 17%), mille eksport kasvas 51%. Masinad ja seadmed ning mineraalsed kütused moodustasid ekspordis kokku 45%.
Sarnaselt ekspordile jõudis ka import 2011. aastal rekordtasemele, mis tulenes nii ekspordinõudluse tõusust kui ka sisenõudluse suurenemisest. Import kasvas aastaga 37% võrra ja ulatus 12,6 miljardi euroni. Tänu ekspordi ennakkasvule impordi ees kauba-vahetuse puudujääk 2010. aastaga võrreldes oluliselt ei suurenenud ja oli 0,6 mld eurot.
2011. aastal tõusid ka ekspordi- ja impordihinnad jõudsalt (vastavalt 9,8% ja 11,2%), mistõttu hinnamuutused maha arvestades kasvas eksport aastaga 25% ja import 23%.
Eelmise aasta detsembris mõjutasid väliskaubanduse tulemusi kõige rohkem Lõuna-Euroopa finantskriis ja Eesti olulisemate kaubanduspartnerite majanduste jahtumine, mistõttu ekspordi ja impordi aastakasvud jäid madalale tasemele. Eksport suurenes aastaga vaid 2% ja import 6%. Novembrikuust oli eksport 12% ja import 10% väiksem.
Detsembris pidurdas enim ekspordi kasvu transpordivahendite poole võrra väiksem väljavedu kui aasta varem, mis oli tingitud suuremahulise raudteevagunite müügitehingu lõpetamisest 2010. aasta detsembris. Masinate ja seadmete eksport kahanes aastaga kümnendiku võrra, mille taga oli eelkõige mobiilsideseadmete müügi langus. Samas keemiatoodete väljavedu suurenes ligi 50% ja kütuseid müüdi välisturgudele ligi 40% enam, ent nende gruppide osas aitas kiirele kasvule osaliselt kaasa ka toormehindade tõus maailmaturul. 16% piires kasvas aastaga puidu ja puitoodete, metallide ja metalltoodete, loomsete toodete ning muude tööstuskaupade eksport. Viimased tulemused näitavad, et paljud eksportöörid on suutnud oma kaupade müüki välisturgudel jätkuvalt kasvatada.
2012. aasta jaanuaris võib oodata ekspordi ja impordi kasvu jätkumist, sest aastatagune võrdlusbaas on madal. Samas kaubavahetuse mahtude suurenemist võrreldes eelmise aasta lõpukuudega ei ole oodata. Jaanuaris teatasid Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitlusele vastanud tööstusettevõtetest 13%, et nende eksporttellimused on tavalisest tasemest suuremad, mis eelmise aasta detsembriga võrreldes on 6-protsendipunkti võrra vähem. 54%-l (detsembris 50%) ettevõtetest jäävad tellimused tavapärasele tasemele ja 33%-l (detsembris 31%) tellimused vähenevad.
