"Kui me süüvime sotsiaalmaksu mõttesse, siis nii seaduse sõnastuse kui ka sisu poolest peaks sotsiaalmaks olema maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis võimaldaks saada pensioni ja ravikindlustust nii maksumaksjal endal kui ka solidaarselt neil, kes ei suuda objektiivsetel põhjustel ise sotsiaalmaksu maksta," ütles Mody Eesti Päevalehes.

Mody sõnul on selline korraldus, et tööandja maksab sotsiaalmaksu, mõeldud esialgu ainult tehnilise vahendina maksu lihtsamaks kogumiseks. "See muudabki olukorra selliseks, kus häid ja täpseid tööriistu pole ja tuleb hakata kirvega kurgi raiuma."

Mody arvates on põhiline probleem selles, sotsiaalmaksu olemus on hägustunud, sest töösuhte iseloom on muutunud. "Seadus kannab endas endiselt justkui sajandivanust arusaama, nagu oleksid kõik töötajad kogu elu tööandjast täielikult sõltuvad liinitöölised. Nüüdisajal on üsna arhailine ja üha keerulisem eristada töösuhet ettevõtlusest. Kunstlik on lähtuda sellest, kui mitmele ettevõttele inimene teenust osutab," ütles Mody.

Ta lisas, et sisuliselt ei ole ju vahet, kas keegi õpetab kahes koolis poole kohaga või ühes täiskohaga. "Kas ooperilaulja muutuks ettevõtjaks, kui ta laulaks Tallinna Estonia asemel mitmes linnas? Ka ühes kohas tegutsemine ei tähenda sugugi, et tegemist ei oleks ettevõtlusega."

Seetõttu on nii Eesti kui ka muu maailma tööturu ja ettevõtluse suundumusi vaadates ilmne, et Eestil oleks aeg lõpetada arusaamatu ja kunstlik töö ning ettevõtluse ja muude selliste tegevuste eristamine, leiab Mody.

Ta pakub välja, et sotsiaalmaks tuleks siduda töövõimeliste inimeste endi, mitte nende müstiliste tööandjate ja osaühingutega. "Erinevalt paljudest teistest maksudest, mille kasu inimesed oma igapäevaelus tajuda ei pruugi, on sotsiaalmaks siiski igaühele selgesti tunnetatav."

"Peale selle tasuks kaaluda sotsiaalmaksu miinimum- ja maksimumtaset, mis ei riivaks inimeste õiglustunnet. Just õiglustunne aitab inimeste seaduskuulekust suurendada. Teeksin ettepaneku, et iga töövõimeline inimene maksaks näiteks vähemalt 150 eurot, aga mitte üle 900 euro kuus. Eesmärk oleks, et riigile kogutav sotsiaalmaks ei väheneks, kuid muutuks inimeste jaoks õiglasemaks ja oleks siiski iga töövõimelise inimese, mitte ettevõtte kohustus," ütles Mody.

Mody hinnangul võib hiljuti palju kõneainet pakkunud OÜ-tamise ja sotsiaalmaksust kõrvale hiilimise põhjus olla selles, et kehtiv maksusüsteem on inimeste jaoks ebaloogiline ega vasta töösuhte ja ettevõtluse põhimõtetele.

"Praegu on küll maksuametnikest kahju, et nad peavad arhailise ja loogikaga hoomamatu maksu ettevõtetelt või inimestelt kuidagi kokku ajama. Aga kui enamasti ei saada sellest aru ja tuntakse, et see ei ole õiglane, siis jääbki maksuametniku ülesanne raskeks ja läheb veelgi raskemaks," arvas Mody.