Eesti Gaasi võrguettevõtte EG Võrguteenuse võrguteenuse 66-protsendiline kallinemine on tingitud maagaasiseadusest tulenevast muudatusest ja gaasi müügimahu vähenemisest.
Konkurentsiameti teatel on Eesti Gaasi võrguettevõtte EG Võrgtuteenuse hinnamuutuste põhjuseks maagaasiseadusest tulenev muudatus, mille kohaselt tuleb maagaasi hinda lülitada maagaasi ülekande- ja jaotamisteenuseks osutamiseks vajalike varade bilansiline maksumus, varasemalt olid varad arvestatud rendikuludena.
"Hinnamuutust mõjutas ka müügimahu vähenemine kaheksa protsenti, mille kontrollimisel on lähtutud maagaasiseadusest, mis sätestab, et müügimahu aluseks tuleb võtta viimase kolme aasta aritmeetiline keskmine," ütles ameti avalike suhete osakonna juhata Maarja Uulits BNS-ile.
Maagaasi ülekande- ja jaotusteenuse osakaalud moodustavad Uulitsa sõnul gaasi hinnast 3,9-8,7 protsenti, mistõttu on nende mõju ka lõpphinna muutuses kuni 3,6 protsenti.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile ei tohi jaotussüsteemi haldur vahet teha võrgukasutajate või kasutusrühmade vahel. "Seega ühtse jaotusvõrguteenuse hinna kehtestamine on kooskõlas direktiiviga," selgitas Uulits.
EG Võrguteenus tõstab 1. maist võrguteenuse hinda 66 protsenti ja uue hinnakirja järgi tuleb maagaasi ülekandeteenuse eest tasuda 0,0146 eurot kuupmeetri kohta.
Kui ettevõtte jaotusteenusel kehtib praegu kaks tariifi, siis alates maist hakkab kehtima ainult üks, mis on 0,0327 eurot kuupmeetri kohta. Sellega odavneb jaotusteenus väiketarbijatele 38 protsenti võrreldes varasema 0,05301 euroga kuupmeetri kohta ja kallineb suurtarbijatele 85 protsenti võrreldes varasema 0,01765 euroga kuupmeetri kohta.
Eesti Gaasi suurim aktsionär on Gazprom 37-protsendilise osalusega, ettevõttest kuulub 33,7 protsenti E.on Ruhrgas Internationalile, 17,7 protsenti Fortum Heat and Gasile, pea 10 protsenti Itera Latvijale ning 1,6 protsenti väikeaktsionäridele.
