Analüütik: majandusagendid on konservatiivsed ja ülekuumenemist ei ole
"Eesti majandusagentide tegutsemine on viimase kümne aasta jooksul olnud väga konservatiivne ja tänane olukord erineb oluliselt aastatest 2005 kuni 2007, kui ülekuumenemine toimus. Need olukorrad ei ole üldse võrreldavad," ütles Aben pressikonverentsil.
Tööjõuturul on Abeni sõnul küll tööjõupuuduse tõttu hinnad kasvanud, kuid tegemist on normaalse turumajandusliku olukorraga, mitte ülekuumenemise märgiga. "Tööturg on Eestis vaba ehk hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorrast. Kui turg on vaba ja olulisi tõrkeid ei ole, siis pole turumajanduses õige öelda, et hinnad on liiga kõrged või madalad. Seal, kus hind on kõrge, on märk majandusele, et sinna peaks tulema ressurssi juurde," märkis analüütik.
Erinevalt majanduskriisieelsest ajast, kui Eesti majapidamiste ja ettevõtete võlakoormus väga suure kiirusega kasvas, on pea viimased kümme aastat ja ka tänavu Eesti majapidamiste säästmismäär suurem laenuvõtmismäärast ja kogu võlakoormus suurenenud ei ole. Samamoodi ei ole Abeni sõnul kasvanud ettevõtete võlakoormus.
Pigem on Madis Abeni sõnul küsimus, miks ei taastunud Eesti kiire majanduskasv enne 2017. aastat. Tema hinnangul oli selle põhjuseks Eesti välisnõudluse hiline taastumine, mis algas samuti Soome vedamisel alles eelmisel aastal.
"Oleme alates kriisist rääkinud, et ootame välisnõudluse taastumist, et välisriikide majandus hakkaks kasvama ja see meie majanduse käima tõmbaks. Ja nüüd see ka juhtus lõpuks ja välisnõudluse taastumine on realiseerunud. Oleme seda oodanud ligi 10 aastat," märkis Aben.
Veel pakub Madis Abeni sõnul majandusele kindlust see, et Eesti riigi võlakoormus on jätkuvalt väga madal ning ka vähenev. "Meil on siin vabadus tänu puhvrile. Vabalt võiksime suurendada võlakoormust 10 protsendilt 20 protsendini ja see lisasumma oleks peaaegu sama suur, kui me sellel Euroopa Liidu (EL) eelarveperioodil oleme saanud," sõnas Aben.