Analüütikute sõnul toetus Eesti tänavu kolmanda kvartali majanduskasvu kiirenemine sisemaisele nõudlusele.

Statistikaameti teatel kasvas täpsustatud andmetel Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,5 protsenti, esialgsetel andmetel oli kasv 3,4 protsenti. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasv kiirenes võrreldes eelmise kvartaliga täpsustatud andmetel 1,6 protsendini, esialgsetel andmetel 1,7 protsendini. Jooksevhindades kasvas SKP maht aastaga 7,3 protsenti, kirjutab BNS.

Swedbanki Balti investeerimiskeskuse analüüsiosakonna juhataja Kristjan Tamla sõnul toetus Eesti tänavu kolmanda kvartali majanduskasvu kiirenemine sisemaisele nõudlusele. Netoekspordi panus oli seevastu nii suures ulatuses negatiivne viimati majanduse buumiaastatel, märkis Tamla oma kommentaaris statistikaameti Eesti kolmanda kvartali majanduskasvu täpsustatud hinnangule.

Tamla sõnul on sisenõudlust on üle pooleteist aasta vedanud investeerimisaktiivsus, mis on kasvanud 34 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Investeerimisaktiivsuse kasv tugines Tamla sõnul suuresti süsinikdioksiidikvootide müügile ning Euroopa Liidu subsiidiumidele.

"Nende välismaiste rahaliste katteallikate toel on ehitustegevuse mahud kasvanud juba võrreldevale tasemele buumi keskpaigaga. Nii oli ehituses loodud lisandväärtus vaid kümme protsenti madalam kõigi aegade rekordmahust 2008. aasta kolmandas kvartalis," ütles Tamla.

Kolmandas kvartalis kiirenes eratarbimine 6,5 protsenti võrreldes eelmise aastaga. "Kõigi aegade madalaimale tasemele langenud intressid ja jätkunud sissetulekute kasv on tarbimiskulutusi soodustavad tegurid," ütles Tamla.

"Samas tuleb arvestada, et kvartal varem oli tarbimiskulutuste kasv väga väike, alla kahe protsendi võrreldes eelmise aastaga, mistõttu oli kiirenemine osaliselt ka tehnilise iseloomuga," märkis Tamla. Kahe kvartali keskmisena püsis tarbimiskulude kasv nelja protsendi lähedal, kus see on olnud viimase pooleteise aasta jooksul.

Tamla hinnangul on ettevaates tõenäoline majanduskasvu aeglustumine. "Aasta viimase kvartali alguse kohta laekunud jaemüügi andmed viitavad sellele, et pidurdunud on tarbimisaktiivsus. Lisaks on maailma majanduskasvu jahenemine jõudnud meie peamiste kaubapartnerite Soome ja Rootsi tööstussektoritesse. Sealt jätkab see edasikandumist ka meile," ütles Tamla.

Viimastest suurematest langustest on Eesti eksportiv sektor Tamla sõnul väljunud oluliselt tugevamana ja võitnud rahvusvaheliselt turuosa. "Saab näha, kas see kordub ka seekord," ütles Tamla.

Danske Banki Balti vanemanalüütik Violeta Klyvienė ütles BNS-ile, et Eesti majandus kasvab kiiremini panka baasstsenaariumis prognoositust, mis nägi ette aastast 2,3-protsendilist kasvu tänavu aastaks kokku. Kasvu on tinginud tema sõnul suuremalt jaolt sisenõudlus ja avaliku sektori investeeringud. "Viimast faktorit on väga raske ennustada," ütles Klyvienė. Ekspordi vähenemine vastab Klyvienė sõnul Danske Banki ootustele.

Eesti SKP tänavu ulatub Klyvienė hinnangul kokkuvõttes ligikaudu kolme protsendini ja kiireneb tuleval aastal 3,3 protsendile.

Klyvienė märkis, et Eesti oli ainuke Euroopa Liidu riik, millel oli möödunud aastal 1,1 protsendini SKP-st küündinud eelarveülejääk, mis annab Eesti valitsusele manööverdamisruumi, et sisenõudlust tuleval aastal toetada.

"Ma arvan, et on 2013. aastal on samuti eelarvepoliitika lõdvenemise risk," ütles Klyvienė. "Teisalt oleks see riskantne valik. Meie mudeli järgi oleks avaliku sektori kulutuste püsival kasvul ainult lühiajaline positiivne mõju SKP-le, keskpikas perspektiivis oleks SKP reaktsioon negatiivne."

Danske Banki mudeli järgi oleks positiivse kulutamisšoki mõju SKP-le väga väike. Seetõttu võib eelarve kulutuste suurendamine Klyvienė sõnul lõpuks viia ainult suurema eelarvepuudujäägi ja kõrgema võlakoormuse poole, samas kui SKP dünaamika jääb muutumatuks.

Välisnõudluse vähenemine mõjus Klyvienė sõnul Eesti ekspordi dünaamikale halvasti. "Samas on Eesti ettevõtted on tõestanud, et nad on negatiivsetele nõudluse šokkidele vastupidavad," ütles Klyvienė. "Muutumine võrdlemisi nõrgast ekspordipartnerist arvestatavaks jõuks juba peegeldub Eesti ekspordi struktuuris."

Klyvienė märkis, et tänavu juulis sai Venemaa esimest korda Eesti suurimaks ekspordipartneriks 15 protsendiga koguekspordist. "Venemaa majanduse siiani soodne olukord võib korvata Põhjamaade majanduste nõudluse langusest tuleneva negatiivse mõju," ütles Klyvienė. Võrreldes lääneriikide omadega on Venemaa majanduskasvu numbrid väga tugevad, lisas ta.

Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm ütles BNS-ile, et sisenõudluse toel saavutas majandus kolmandas kvartalis ajutise kiirenduse ning lähikvartalite jooksul kasv tõenäoliselt raugeb.

"Majanduse sisemised kasvumootorid töötavad täiel pöördel," ütles Palm. Saavutatud investeeringute tasemelt, mis küündisid ligikaudu 28 protsendini SKP-st, on Palmi sõnul raske teha edasisi üllatusi. "Seda enam, et suur osa kapitali kogumahutusest tuleneb riigi või Euroopa Liidu panusest. Vaid buumi ajal püsis investeeringute tase üle 30 protsendi taseme," ütles Palm.

Kuigi Eesti on mõjutatav väliskeskkonnast, saab Eesti kasv praegu olla Palmi sõnul tugevam kui kaubanduspartneritel. "Oleme viimastel aastatel majandanud mõistlikumalt, seejuures ettevõtlus on keskendunud eksporditurgudele ja panustanud konkurentsivõime arengusse," ütles Palm.

Palmi sõnul ei ole Eesti majanduskunagi varem näidanud kasvu olukorras, kus Eesti jaoks ülioluline partner Soome on majanduslanguses. "Kindlasti ei maksa praegusest olukorrast optimismi langeda, sest sisenõudluse tuules purjetab vaid lühemaid distantse," ütles Palm.

Eksportis oli Palmi sõnul tähelepanuväärne teenuste ekspordi ja impordi saldo langus, saldo oli pea veerandi võrra aastatagusest väiksem. Teenuste eksport kasvas kolmandas kvartalis eelmise perioodiga võrreldes vaid ühe protsendi, samas kui impordi kasv küündis 12 protsendini. "Viimati oli teenuse ekspordi panus majanduskasvu negatiivne kriisi aastal 2009. Sisenõudluse tõttu on impordi kasv ekspordist kiirem," ütles Palm.

Kaupade ja teenuste ekspordi-impordi saldo Euroopa Liidu riikidega tänavu kolme kvartali keskmisena negatiivne on praegu rekordiline ja kaks korda suurem kui keskmiselt, märkis Palm. "Seda kompenseerib aga kasvanud eksport Euroopa Liidu välistesse riikidesse," ütles Palm.

Jaekaubandus ja sisetarbimine ei suuda Palmi sõnul täita avaliku sektori investeeringutest jäävat tühimikku, mis tekib süsinikdioksiidi kvootide müügist saadud vahendite ja Euroopa Liidu toetuste abil tehtud investeeringute lõppedes. "Sisenõudluse kiire kasvutempo aeglustub, see on paratamatu – seda peamiselt investeeringute, kuid ka eratarbimise tagasihoidlikuma kasvu arvel," ütles Palm.

Riigi investeeringute mahtude jahtumine toimub Palmi hinnangul siiski järkjärguliselt. "Erainvesteeringud ei suuda esialgu tekkivat tühimikku täita olukorras, kus ekspordi mahtude väljavaade püsib tagasihoidlik," ütles Palm.

Tööstustoodangu ja kindlustunde osas on Palmi sõnul väliskeskkonna jahtumist tunda. "Eesti tööstuse ekspordi tellimused püsivad sarnaselt Soomele ja Rootsile languse poolel," ütles Palm. "Oleme murelikud Skandinaavia nõudluse osas. Samas näeme ajutist nõrkust maailma majanduses ja kaubanduses, mis meie partnerriike mõjutab.

Järgmine aasta, eeskätt esimene poolaasta, tõotab tulla eksportivale tööstusele raske, märkis Palm. "Euroopa ettevõtted pidid tegema uue aasta plaane olukorras, kus euroala majanduse jahtumise kohta on tulnud rohkem negatiivseid kui positiivsed uudiseid," ütles Palm. "Investeeringute kasv on enamikus Euroopa Liidu riikides negatiivne, mis räägib iseenda eest."

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ütles ministeeriumi kommentaaris, et majanduskasvule avaldas tugevat mõju eratarbimise kasv, mis kiirenes oodatust märkimisväärselt enam. Eesti tänavune majanduskasv ületab Abeni sõnul rahandusministeeriumi suvist prognoosi, mis oli 2,2 protsenti.

"Eestiga umbes samas tempos kasvavad Euroopa Liidu riikidest veel Läti ja Leedu ning veidi aeglasemalt Slovakkia," ütles Aben. "Nii Euroopa Liidu liikmesriikide kui eurotsooni majanduse maht teise kvartaliga võrreldes sisuliselt ei muutunud ning aastases võrdluses oli Euroopa majandus pea pooleprotsendilises languses. Ka järgmisel aastal on Eesti Euroopa Komisjoni prognoosi järgi kiiremini kasvav majandus eurotsoonis."

Abeni sõnul oli Eesti majanduskasv kolmandas kvartalis laiapõhjaline ning lisandväärtust suutsid kasvatada pea kõik tegevusalad, välja arvatud finantsvahendus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning mäetööstus. "Silmatorkavalt panustas endiselt ehitus," ütles Aben. "Töötleva tööstuse kasv jäi tagasihoidlikuks, kuna enamikus eksportivates tööstusharudes toodang vähenes."

Töötajate palgatulu kasvas kolmandas kvartalis 7,8 protsenti. Arvestades keskmise tarbimiskorvi 3,7-protsendilist kallinemist, kasvas palgatulu ostujõud kogu majanduses 4,1 protsenti. "Eratarbimise kasv oli koguni 6,5 protsenti. Selline oli tarbimise kasvutempo viimati üle viie aasta tagasi ning ilmselt on selle taga ka kasvav tulu ettevõtlusest ning välismaalt," ütles Aben.

Palgast ja pensionitest oluliselt kiirem tarbimiskulutuste suurenemine viitab Abeni sõnul säästmise vähenemisele ehk tarbimisjulguse kasvule. "Tarbijate kindlustunde areng samas sellisele arengule ei viidanud. Suurima panuse sisenõudluse kasvu andsid siiski valitsemissektori toel tehtud investeeringud," ütles Aben.