Nii suuremate kommertspankade kui ka rahandusministeeriumi ja keskpanga analüütikud tõid oma inflatsioonikommentaaris välja, et naftahinna langus jõudis novembris tarbijahinnaindeksi (THI) numbritesse.

SEB Panga analüütik Ruta Arumäe ütles BNS-ile, et naftahinna langus on nüüdseks jõudnud ka Eesti inflatsiooninumbritesse. "Nafta hind oli peamiseks põhjuseks, mis tarbijahinnaindeksit oktoobriga võrreldes langetas, ning see tõi alla ka aastase inflatsiooninumbri."

Arumäe märkis, et nafta hinna langus on hästi mõjunud ka eluasemekuludele, mis samuti üle pika aja veidi alanesid. "Ka aastases inflatsiooninumbris on viimastel kuudel üha vähenenud eluasemekulude mõju ja suurenenud toiduainete hinnatõusu mõju, mis novembris saigi kõige olulisimaks hinnatõusu veduriks."

Arumäe ootab enda sõnul detsembris inflatsiooni osas "suhtelist stabiilsust", jaanuarist alates hüppab inflatsioon tema hinnangul aga elektri hinnatõusu tõttu ülespoole. "Sealt edasi sõltuvad kuised hinnamuutused eelkõige naftahinna edasistest arengutest," lausus ta.

"Järgmisel aastal tundub maailma mastaabis olevat trend pigem inflatsiooni alanemisele, mis seda elektrihinna tõusu mõju võiks aidata veidi leevendada," lisas analüütik.

Ka Swedbanki Balti investeerimiskeskuse analüüsiosakonna juhataja Kristjan Tamla märkis oma kommentaaris, et inflatsiooni pidurdumise taga oli eelkõige kütusehindade langus.

"Tarbijahindade kuine alanemine 0,3 protsendi võrra oli tarbijate seisukohalt kindlasti positiivseks üllatuseks. Sellises suurusjärgus tarbijahindade kuine langus leidis viimati aset majanduskriisi ajal 2009. aasta esimesel poolel," märkis ta.

Tamla selgitusel peegeldub kütusehindade languses nii maailmaturu kütusehindade stabiliseerumine viimastel kuudel kui ka euro vahetuskursi kerge kallinemine USA dollari suhtes. "Nii on eurodes arvutatud kütuse maailmaturu hind olnud alates suvest kerges langustrendis," ütles ta.

Tamla lisas, et samuti on positiivne, et suvekuudel toimunud maailmaturu toiduainete hinnatõus pole vähemalt praeguseks veel kardetud ulatuses Eesti tarbijahindadesse üle kandunud.

Ettevaates on analüütiku sõnul 2013. aasta alguses oodata hinnataseme ühekordset hüpet seoses elektrituru liberaliseerimisega, sealt edasi peaks aga hinnakasvu surved pigem alanema.

Swedbank ootab selle aasta keskmisena tarbijahindade tõusu nelja protsendi lähedal ning järgmise aasta keskmisena natuke aeglasemas tempos. "Tulenevalt sellest, et elektri hind hakkab edaspidi kuust-kuusse muutuma, toob see ilmselt kaasa ka tarbijahindade heitlikkuse kasvu," rääkis Tamla.

Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm rääkis BNS-ile, et inflatsiooni peamiseks mõjutajaks võrreldes oktoobriga olid seekord energiahinnad. "Energiahindade langus peegeldus eelkõige nii transpordihindades – jõuline 2,6-protsendine kuine langus oli viimase kolme aasta suurim –, kui ka eluasemekuludes, mis on viimasel kahel kuul näidanud kerget alanemist."

Palm selgitas, et kütusehinda alandas euro vahetuskursi märkimisväärne kallinemine dollari suhtes. "Detsembris alguses on aga euro vahetuskurss taaskord nõrgenenud, samas aitab seda kompenseerida toornafta kerge korrektsioon maailmaturul," lausus ta, lisades, et novembris alanesid ka oktoobris kasvanud lennupiletite hinnad.

Nordea ootas Palmi sõnul novembri aastainflatsiooni puhul nelja protsendi lähedast tulemust. "Energiahindade tõttu tuli mõnevõrra parem tulemus," kommenteeris ta.

Detsembris võib sooduskampaaniate tõttu hinnakasv taaskord kujuneda mõõdukaks, prognoosis Palm. "Riietuse ja jalatsite hinnakasv on näiteks viimased neli kuud olnud tavapärasest kõrgem. Kas nüüd tehakse siis klientidele jõulukingitus?"

Uue aasta alguses inflatsiooni kasv analüütiku hinnangul tõenäoliselt taastub mõjutatuna energia- ja toiduainete hindadest, mis püsivad kõrged ka Eesti naabrite juures Soomes ja Venemaal. Hinnakasv jätkub tema hinnangul visalt ka kogu järgmisel aastal, kuigi on näha raugemise märke koos euroala inflatsiooni alanemisega. "Tuleb näha vaeva, et hinnakasvu alla saada. Lõhe euroala inflatsiooniga jääb meie hinnangul vaid veidi alla kahe protsendi," lisas ta.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Kristjan Pungase sõnul alanesid kütuse odavnemise tõttu Eesti tarbijahinnad novembris kuuga ning hinnatõusu aastane kasv aeglustus. Samal põhjusel aeglustus euroala hinnatõus Eurostati esialgsel hinnangul oktoobri 2,5 protsendilt novembris 2,2 protsendile.

"Nafta on sügiskuudel maailmamajanduse kasvu aeglustumisest tingitud nõudluse vähenemise tõttu odavnenud ning see tõi kaasa inflatsiooni alanemise aasta madalaimale tasemele nii Eestis kui eurotsoonis. Lisaks on naftahindade langemise tõttu peatunud eelmistel kuudel toimunud soojuse kallinemine," kommenteeris ta.

Pungas lisas, et vaatamata palkade kasvu jätkumisele ning jaemüügi tugevatele kasvunäitajatele on sisemajanduse hinnaarengut kajastav baasinflatsioon viimastel kuudel püsinud madalal tasemel. Toiduhindades tema sõnul novembris olulisi muutusi ei toimunud, kuid hinnatõus välisturgudel võib järgmistel kuudel ka siinsesse tarbijakorvi levida.

Hinnatõus jääb aasta kokkuvõttes rahandusministeeriumi suvel prognoositud 3,9 protsendi lähedale, lausus ta.

Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja Rasmus Kattai sõnul aeglustus inflatsioon novembris ajutiselt. Ta märkis, et novembris odavnesid mootorikütus ja soojusenergia ning tõi samuti hinnalanguse põhjustena välja, et naftahind on viimastel kuudel kõrgelt tasemelt taandunud ja euro kurss on alates juulist mõnevõrra tugevnenud.

"Samas on uue aasta algul kallineva elektri tõttu kasvanud järsult majapidamiste inflatsiooniootused ja suurenenud ebakindlus pere majandusliku olukorra suhtes," lisas Kattai.

Ka keskpanga analüütik ütles, et toidutoorme hinnatõus pole Eestis veel täielikult tarbijahindadesse üle kandunud, mistõttu toiduainete kiire hinnatõus ilmselt jätkub. Samas on tema hinnangul praeguseks pidurdunud toidutoorme kiire kallinemine maailmaturul.

Keskpanga andmeil püsis alusinflatsioon novembris madal, olles vaid 1,3 protsenti, sest teisel poolaastal pidurdus majutusteenuste ja üüri hinnatõus ning jätkuvalt odavnesid sideteenused.

Eesti Pank avaldab uue majandus-, ja sealhulgas inflatsiooniprognoosi tuleval kolmapäeval.

Statistikaameti andmetel kasvasid tarbijahinnad novembris aastaga 3,6 protsenti, kuid võrreldes oktoobriga oli langus 0,3 protsenti. Kaubad olid eelmise aasta novembriga võrreldes 3,4 protsenti ja teenused 4,1 protsenti kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta novembriga võrreldes tõusnud 6,5 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad 2,7 protsenti.