Kommertspankade analüütikute hinnangul on järgmistel kuudel oodata jaemüügi kasvu jätku, SEB Panga hinnangul võiks kasv edaspidi ulatuda viie protsendini, kuid Swedbank ootab tagasihoidlikumat kasvu.
Jaanuarikuu jaemüügi neljaprotsendine kasv on ilmselt seotud peamiselt sel kuul toimunud hinnamuutustega, sealhulgas elektri hinnatõusuga, ütles SEB Panga majandusanalüütik Ruta Arumäe BNS-ile.
"Jaemüügi kasv vajus eelmise aasta lõpus veidi väiksemaks kui varasemalt ning jäi selliseks ka käesoleva aasta esimesel kuul. Ma arvan, et jaanuarikuine tarbimine on seotud peamiselt sel kuul toimunud hinnamuutustega," ütles Arumäe.
"Üldise pitseri kogu tarbimisele pani mõningal määral kindlasti elektrihinna suur tõus, mis ülejäänud tarbimisele vähem raha jättis ning tarbijaid ilmselt veidi ettevaatlikumaks tarbimiskulude tegemisel tegi," ütles Arumäe. Tema sõnul ei olnud täpselt teada, kui suure elektriarvega silmitsi seista tuleb.
Jaanuaris olid ühed suuremad allahindlused riiete ja jalatsite müügil ning riiete müük suurenes keskmisest veidi enam, märkis Arumäe. "Samuti suurenes enam majapidamistarvete müük, mille hinnad jaanuaris samuti langesid. Sama kehtib mootorikütuse kohta," ütles Arumäe. "Toidukaupade osas seevastu hinnad tõusid üsna märgatavalt ning tarbimise kasv vajus vaid ühe protsendi peale."
Üldisemas plaanis toetavad Arumäe sõnul jaekaubandust endiselt vähehaaval kasvavad reaalpalgad ning aasta alguses taastunud tarbijausaldus. "Jaanuaris oli eriti kõrge kasv kasutatud kaupade müük ja jaemüük väljaspool kauplusi, mis ilmselt väljendab ka suurenenud hinnatundlikkust," ütles Arumäe.
Edaspidistel kuudel on Arumäe sõnul oodata jaemüügi kasvu püsimist viie protsendi ümbruses.
Jaanuaris oli jaemüügi aastane nominaalkasv 6,7 protsenti ning püsivhindades neli protsenti, samas kui detsembriga võrreldes vähenes jaemüük viiendiku võrra, märkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina oma kommentaaris BNS-ile.
"Suurusjärgus samasugune langus eelmise kuuga võrreldes toimus ka eelmise aasta jaanuaris. Aasta esimesel kuul on jaemüügi langus tavapärane, mis tuleneb aastalõpu suurmüükidest ja jõuluostudest, samuti ebaregulaarsetest preemiatest ja lisatasudest detsembris, mis suurendavad ostujõudu," selgitas Mertsina.
Jaanuaris piiras Mertsina sõnul tarbimiskulutusi ühest küljest elektrihinna kasvust tulenev eluasemekulutuste suurenemine ning toiduainete hinna tõus. "Teisalt aga kompenseeris seda mootorikütuse hinnakasvu pidurdumine ja Tallinnas tasuta transpordi sissseadmisest tulenev transpordikulude vähenemine," märkis Mertsina.
Kuigi kodumajapidamiste hoiuste jäägi kasv on koos tähtajaliste hoiuste kasvuga juba üle aasta vähenenud, on arvelduskontol oleva nõudmiseni hoiuse kasv Mertsina sõnul kiirenenud. "Seega on suurenenud likviidsema raha osakaal, mida on võimalik kiiremini tarbimisse suunata," selgitas Mertsina.
Lähiajaks ootab Swedbank tööhõive kasvu aeglustumise, kuid reaalpalga kasvu koosmõjul võimaliku tarbimismahu suurenemist, kuid seda aeglustuvas tempos. "Tarbijate kindlustunde indikaator on alates möödunud aasta detsembrist paranenud. Tarbijatele lisab kindlustunnet usalduse tugevnemine majandusolukorra paranemise suhtes, kusjuures üha enam arvatakse, et eesoleva aasta jooksul nende finantsseis pigem paraneb," ütles Mertsina.
Samas on Mertsina sõnul jaekaubanduse kindlustundeindikaator käesoleval aastal mõnevõrra halvenenud ja samuti on süvenenud hinnakasvu ootused eesolevateks lähikuudeks.
Eelmise aasta teisel poolel kasvas jaemüük suhteliselt stabiilselt veidi viit protsenti ületavas tempos. "Jaemüügi aeglustumisele käesoleva aasta jaanuaris aitas kaasa müügi aeglustumine nn supermarketites ning müügi langus kaubamajades," ütles Mertsina. "Müügi aeglustumist või langust mõjutas eelmise aasta alguse kõrge võrdlusbaas."
Aasta lõpul aeglustuma hakanud mootorsõidukite müük kiirenes jaanuaris 17 protsendini. "Nii uute kui ka kõikide esmaselt registreeritud sõidukite arv eelmise aasta lõpus vähenes, kuid pöördus jaanuaris taas tõusule. Eravalduses uute registreeritud sõidukite arv aga vähenes jaanuaris juba neljandat kuud järjest," ütles Mertsina.
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük kasvas esialgsetel andmetel jaanuaris võrreldes aasta varasemaga püsihindades neli protsenti 337,6 miljonile eurole. Võrreldes eelmise kuuga vähenes jaanuaris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades viiendiku. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes müük eelmise kuuga võrreldes poole protsendi võrra, teatas statistikaamet esmaspäeval.
