Eesti Panga president Ardo Hansson ütles intervjuus ajalehele Postimees, et Euroopa keskpangad ei ületa võlakirju järelturult ostes riikide valitsuste kaudse finantseerimise piiri, eriti kuna ostud on seotud range tingimuslikkusega.
"Kui osta tingimusteta, siis see on piiri lähedal, aga kui ostuga kaasneb range majandusprogramm, mis näeb ette näiteks eelarvepuudujäägi vähendamist, siis ma arvan, et piir ei ole ületatud, sest lõppkokkuvõttes valitsuse rahastamine väheneb, olenemata allikast," rääkis Hansson.
Küsimust, et kust läheb piir riikide kaudse finanatseerimise ja rahapoliitiliste meetmete vahel, nimetas Hansson keeruliseks, kuna selle vastus sõltub traditsioonidest. Kui Ameerikas on võlakirjade ost igapäeva rahapoliitika, siis Euroopas on pilt teine. "Mõni ütleb, et keskpank on piiri lähedal, mõni, et oleme piiri peal, kolmas aga, et oleme piiri ületanud," rääkis Hansson.
Keskpanga varasema võlakirjaostuprogrammi kohta märkis Hansson, et selle puhul oli keskpank "piirile väga lähedal." Augustis hääletas Hansson rahapoliitiliste otsetehingute (OMT) poolt, kuigi Saksamaa keskpanga Bundesbanki president Jens Weidmann oli nende vastu. "Igaüks peab ise otsustama, kas toetada või mitte," kommenteeris Hansson.
Hansson lisas, et viimaste kuude areng euroalal on olnud lootustandev. "Neli-viis kuud tagasi tundus küsitav, kas üldse kunagi kriis lõpeb, aga nüüd on tekkinud positiivsete sündmuste ahel, mis on tekitanud esimest korda lootustunde, et kriisist on võimalik välja saada."
Kuna turu intressimäärad võivad olla ka liiga madalad, siis on Hanssoni sõnul positiivne, et euroala ääreriikide võlakirjade tootlus on oluliselt vähenenud, tuumikriikide võlakirjade tootlus isegi natukene suurenenud. "Paljudes riikides liiguvad asjad aeglasemalt, kui tahaks, aga ikkagi õiges suunas," ütles Hansson.
"Jooksevkonto defitsiit on paljudes riikides vähenenud, struktuurseid reforme teostatakse, Euroopa kriisihaldus- ja ennetusmehhanism on loodud – ma ei näe ühtegi valdkonda, kus asjad liiguksid vales suunas," ütles Hansson.
Euroopa ühise rahandusministeeriumi töölehakkamist lühiajalises perspektiivis ei pidanud Hansson realistlikuks ega kasulikuks. Tema sõnul oleks see 10–20 aasta perspektiivis üks variant, kuid Hanssoni sõnul võib karmistada ka euroala ühise toimimise reegleid ja nõudeid.
