2013. aastal avaneb täielikult Eesti elektriturg ning äritarbijate kõrval saavad nüüd omal valikul turult elektrit osta ka kõik eratarbijad, esialgu saab valida seitsme ettevõtte – Eesti Energia, Elektrumi, 220 Energia, Imatra Elektri, VKG Elektrivõrgude, Elektrimüügi AS-i ja Eesti Gaasi – pakkumiste vahel.
Vaatamata uute elektrimüüjate turuletulekule on enamus tarbijaid eelistanud senise elektrimüüja Eesti Energia teenust ja 30. detsembri seisuga oli riigile kuuluv energiakontsern sõlminud enam kui 386 000 elektrimüügi lepingut.
Kuigi turu avanemine ja müüjatevaheline konkurents peaks kaasa tooma ka suurema hinnasurve pakutavale teenusele, on mitmed spetsialistid öelnud, et eriti tavatarbija jaoks, kelle aastane tarbimine on keskmiselt 2000 kilovatt-tundi, ei ole valikuvõimalus eriti määrav, kuna pakutavate pakettide hinnavahe on niivõrd väike.
Enamik elektrimüügi ettevõtteid pakub turul nii fikseeritud hinnaga kui ka börsihinnast sõltuvaid pakette. Nii Eesti Energia, VKG Elektrivõrgud kui ka Elektrum on teatanud, et suurem osa nende klientidest eelistab fikseeritud hinnaga lepingut.
Eesti Gaas pakub oma klientidele ainult börsihinnast sõltuvat paketti ja Imatra Elektri, 220 Energia ja Elektrimüügi AS-i kliendid on paketi valikul eelistanud börsihinnaga elektri ostmist. Börsihinnaga paketi puhul kujuneb elektri hind börsihinna baasil, millele lisatakse müüja marginaal.
Samas ütles majandusanalüütik Maris Lauri sügisel BNS-ile, et ülekandevõimsuse piiratuse tõttu ei pruugi odavamad hinnad nii kergesti Eestisse kanduda. "Kui valmib teine Estlinki kaabel ning eriti kui Läti-Leedu saavad oma ühendused Rootsi-Taaniga, siis on seotus suurem ning seega peaks ka hind olema madalam," selgitas Lauri toona.
Analüütik rõhutas, ka fikseeritud hinnaga elektriostjad peaksid mõistma, et samavõrd kui on võimalik, et nad lõpuks ostavad kogu elektri turuhinna suhtes kallilt, on ka võimalik, et nad ostavad ta suhteliselt odavalt. "Lihtsalt keegi ei tea praegu, milliseks turuhind lõpuks kujuneb," sõnas ta.
Eesti elektrisüsteemihalduri Elering juht Taavi Veskimägi on varem öelnud, et konkurentsi arenguks on turule vaja uute elektrimüüjate osakaalu kasvu. "Et elektriturg muutuks tõeliselt tarbijaturuks, peab suurenema nii pakkujate, kuid eelkõige erinevalt hinnastatud elektripakettide hulk," ütles Veskimägi.
Ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on meedia vahendusel rääkinud, et elektriturule tuleb ettevõtteid kindlasti juurde ja millalgi tekib ka reaalne konkurents. Minister märkis Põhjamaade kogemusele viidates, et ettevõtted ise vaatavad, millal on sobiv aeg turule tulla ja mõistlik konkureerida.
Minister on märkinud, et väiketarbija võib alguses vabalt jääda ka üldteenusele, mis ei pruugi tähendada oluliselt kallimat hinda. Keskmises pere-eelarves, mis ei kasuta elektrit kütmiseks, suurenevad elektri kulud Eesti Energia poolt praegu pakutavate pakettidega tema sõnul neli-viis eurot.
Kuigi elektri kilovatt-tunni hind kallineb tuleval aastal võrreldes tänavuse kilovatt-tunni hinnaga märkimisväärselt, moodustab see elektri lõpphinnast keskmiselt kolmandiku. Elektri hind lõpptarbijale koosneb kolmest osast: elektrienergia hind, võrguteenuse hind ning taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis.
Lisaks kilovatt-tunni kallinemine, tõuseb tulevast aastast ka võrguteenuse hind, mis tõstab uue aasta alguses veidi ka elektri lõpphinda. Keskmiselt tõuseb elektri hind tuleval aastal 20 protsenti.
Esmaspäevase seisuga oli Eesti Energia koduleheküljel aastaks fikseeritud elektrimüügi paketi keskmine päevane elektrihind 6,4 senti kilovatt-tund ja öine 4,92 senti kilovatt-tund, praegu on Eesti Energia Kodu 1 paketis kilovatt-tunni hind 3,78 eurosenti.
Uuel aastal tuleb elektriostu lepinguid sõlmides arvestada sellega, et elektrilepingud hakkavad kehtima kuuvahetusel ning et elektrileping peab olema sõlmitud vähemalt 21 päeva enne uue kuu algust.
