Esmaspäeval Riias Balti põllumajandusorganisatsioonide ja Läti peaministri vahel toimunud kohtumisel leiti, et kõige realistlikum on Balti riikidel nõuda Euroopa Liidu (EL) tulevaks eelarveperioodiks põllumajanduse otsetoetuste tõstmist 75%-ni EL-i keskmisest.
Läti peaminister Valdis Dombrovskis kinnitas pärast kohtumist ajakirjanikele, et Balti riikidel on tarvis esitada oma nõudmised otsetoetustele üheskoos ning et peamiseks probleemiks on endiselt uue eelarveperioodi algus, mil otsetoetused ei jõua veel täismahuni kasvada. Peaministri sõnul peavad Balti riigid keskenduma sellele, et otsetoetused jõuaksid Rumeenia otsetoetustega sarnasele tasemele, mis on umbes 75 protsenti EL-i keskmisest.
Samuti on Balti põllumeestele oluline, et ei kärbitaks põllumajanduspoliitika teist sammast – maaelu arengukavasid, rääkis Läti põllumeeste kogu asepresident Maira Dzelzkalēja.
Eesti põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmuse sõnul on oma olulisuselt võrdväärsed nii maaelu arengukavad kui otsetoetused, aga kindlasti on vaja lühendada perioodi, mille jooksul otsetoetuste määrad tõusma peaksid. Kui 2014–2015 perioodiks suuremat kasvu ei saada, siis vähenevad maksed põllumajandustootjatele vähemalt 15%, ütles Sõrmus.
Balti põllumajandusorganisatsioonide esindajad kohtusid möödunud neljapäeval ka Eesti peaminister Andrus Ansipiga ning 15. jaanuaril Leedu presidendi Dalia Grybauskaitega.
Euroopa Parlamendi põllumajanduskomitee seisukoha järgi võiks uuel eelarveperioodil kasvada 2017. aastaks Balti riikide põllumajanduse otsetoetused 50 protsendilt 65 protsendini Euroopa Liidu keskmisest.
Teisipäeval korraldavad Balti põllumajandusorganisatsioonid meeleavalduse EL-i põllumajandustoetuste õiglasemaks jaotumiseks, meeleavalduse käigus süüdatakse piki Via Balticat 400 põhupalli. Euroopa ülemkogu kohtumise ajaks neljapäeval ja reedel on kavandatud korraldada protest Brüsselis, kus peaks osalema ligikaudu sadakond inimest.
