Nii nagu kõikjal, on mitmekesisus tähtis ka investeerimisel. Investorite jaoks on oluline, et saaks valida erinevate varaklasside, aga ka erinevate aktsiaturgude vahel. Helsingi börsi juht Lauri Rosendahl ütles eelmisel aastal Tallinna börsi 15. sünnipäeva konverentsil, et Soome investorite jaoks pole Helsingi börsi järel teiseks valikuks mitte Stockholmi börs nagu võiks eeldada, aga hoopis New Yorgi börs (NYSE) ja NASDAQ. Selline trend pidi olema ka Rootsis ja mujal – koduturu järel ei minda mitte naaberbörsidele vaid USA turgudele.

Tundub, et siinkohal on meie investorid teistsuguse käitumismalliga ning Läti ja Leedu börsid on Eesti investorite jaoks olulisemad kui Wall Street. Selle põhjuseks võib olla see, et Balti börsidel kauplemine ja arveldamine on muudetud väga lihtsaks, kuid USAs kauplemine on selgelt kulukam.

Sama olulised on ka emitentide valikuvõimalused. Üheks võimaluseks emitentidele on ettevõtte noteerimine erinevatel börsidel. Nii on Eesti ettevõtetest näiteks Olympic Entertainment Group ja Silvano Fashion Group noteeritud lisaks Tallinna börsile ka Varssavi börsil.

Kuid emitentidel on veel üks valikuvõimalus – börsi erinevad nimekirjad. Meie börsil võivad ettevõtted olla noteeritud põhinimekirjas või võetud kauplemisele lisanimekirjas  või alternatiivturul First North. Ehkki võimalus selleks on juba palju aastaid, pole Eestis veel ükski ettevõte alternatiivturul kaubeldav. Raske on öelda, miks see nii on, aga võrdluseks võib öelda, et ka Helsingis on alternatiivturul vaid kolm ettevõtet.

Hoopis teistsugune on olukord teistel Põhjamaade börsidel. Pisikesel Islandil on alternatiivturul registreeritud neli ettevõtet võrrelduna üheksa ettevõttega börsil. Kopenhaageni börsil on noteeritud 167 ettevõtet, alternatiivturul on neid 15. Väga populaarne on alternatiivturg Stockholmis, kus kaubeldakse tervelt 107 ettevõttega, börsil on ettevõtteid 249 ehk vaid veidi enam kui kaks korda rohkem. Stockholmi eeskuju aluseks võttes võiks meie alternatiivturul olla 5-6 ettevõtet.

Nii Soome kui ka Eesti finantsturud on liiga panganduskesksed. Börsi turukapitalisatsioon on 1,67 miljardit eurot ehk 10 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Viimasest õnnestunud aktsiate avalikust esmaemissioonist on möödas juba kaks ja pool aastat.

Eesti Panga andmetel oli selle aasta augusti lõpuks Eestis emiteeritud võlakirjade kogumaht 518 miljonit eurot ehk 3,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Uusi võlakirju on sel aastal emiteeritud keskmiselt kahe miljoni euro väärtuses kuus. Pankade reaalsektorile väljastatud laenude ja liisingute maht on 15 miljardit eurot.

Ühest küljest on panganduskesksus põhjendatud, eriti praegu. On ju intressitase täna ajaloo madalaim ning üleüldise ebakindluse tõttu ei pruugi võlakirja- ja aktsiaemissioonid õnnestuda.

Eesti finantskommuun aga januneb uute investeerimisobjektide järele nendesamade olematute intressimäärade tõttu ning nagu ma blogipostituse alguses ütlesin, ei kipu meie investorid kaugematele turgudele. Neid kahte asjaolu arvesse võttes võiks ettevõtted olla börsile mineku suhtes aktiivsemad – olgu siis kas põhi- või lisanimekirja või alternatiivturule.