Kõige levinumad on börsiindekseid järgivad ETF-id, mistõttu nimetatakse neid ka indeksaktsiateks. ETF võib järgida ka toorainete (kuld, nafta, toorainete korv) hinnaliikumisi, ning sel juhul võidakse neid nimetada vastavalt kulla-, nafta- või muu tooraine aktsiateks. Börsil kaubeldavaid fonde saab osta või müüa samamoodi nagu aktsiaidki.

ETF-id on suhteliselt noored investeerimisobjektid. Vanim ETF, SPDR, mis järgib USA aktsiaindeksi S&P 500 liikumist ning loodi 1993. aasta jaanuaris, on tänase seisuga suurim börsil kaubeldav fond maailmas. Börsil kaubeldavate fondide kaudu on kõige lihtsam investeerida kas mingile kindlale turule: USA, Euroopa, Jaapan, Brasiilia, arenevad turud või ükskõik milline muu turg. Ma ise investeerisin mõni aeg tagasi Skandinaavia juhtivaktsiate hinnaliikumist järgivasse börsil kaubeldavasse fondi XAST 30, mis on noteeritud Stockholmi börsil.

Börsil kaubeldavad fondid annavad lihtsa võimaluse investeerida ka erinevatesse tööstusharudesse, olgu selleks kas tehnoloogia, kullakaevandus, dividendiaktsiad või muu. Valikuvõimalused on väga suured.

Väikeinvestorite jaoks on investeerimine börsil kaubeldavatesse fondidesse oluline seepärast, et ETF-id annavad võimaluse investeerida ka sellistesse instrumentidesse, mis muidu on kättesaadavad vaid institutsionaalsetele investoritele ehk investeerimispankadele, –firmadele ja –fondidele. Võtame näiteks nafta ja muud toorained, millega kaubeldakse kahel suuremal tulevikutehingute börsil Nymex ja ICE, kus minimaalne lepingu suurus on tavainvestorile kättesaamatu.

Samas on päris mitu nafta hinda järgivat ETF-i, millesse investeerimine on lihtne ja suhteliselt odav. Tänu ETF-idele on võimalik panustada nafta hinna tõusule ka väikeinvestoritel. Aga ka langusele, sest olemas on ka selliseid börsil kaubeldavaid fonde, millesse investeerides saab panustada toorainehindade langusele.

Siin tuleks lisada, et börsil kaubeldavate fondide valitsemistasu on suurusjärgu võrra väiksem kui tavalistel ehk aktiivselt juhitavatel investeerimisfondidel.

The Wall Street Journal kirjutas, et 28. juuni seisuga oli USAs 1475 börsil kaubeldavat fondi, varade kogumahuga 1,4 triljonit dollarit. Euroopa ETF-ide arv on mõnevõrra suurem, kuid nendesse paigutatud raha hulk on neli korda väiksem.

Kui veel mõned aastad tagasi kasvas börsil kaubeldavate fondide arv ning investeeringute maht plahvatuslikult, siis nüüd on kasv kängunud. 2013. aasta esimesel poolel on turule tulnud vaid 70 börsil kaubeldavat fondi, mis on 44 protsenti vähem kui eelmise aasta sama perioodi 126 fondi.

Fondivalitsejatel on üha raskem luua fonde, kuhu investorid soovivad investeerida. See kehtib ka tavaliste investeerimisfondide kohta, kirjutab The Wall Street Journal.

Korrektsuse mõttes tuleks lisada, et vaatamata suurele populaarsusele on börsil kaubeldavate fondide arv ning neisse paigutatud investeeringute maht kordades väiksem kui tavalistel avatud investeerimisfondidel, mille arv ulatub enam kui 7000-ni ja varade maht 10 triljoni dollarini.

Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi