Võrreldes Eesti ettevõtteid muude arenenud maailma ettevõtetega, siis kuivõrd ollakse digitaalsetele tehnoloogiatele orienteeritud ja valmis neid võimalusel rakendama? Millistes valdkondades või sektorites? 

Vastab Teaduspargi Tehnopol innovatsioonijuht Kadi Villers:

„Eestis on väga palju tehnoloogiliselt kõrgelt arenenud ettevõtteid, kelle edu üks selge alus on digitaliseeritus nii ettevõttesisestes protsessides kui ka digitaalsete lahenduste integreerimine oma tootesse või teenusesse. Edukaimad Eestistartupid on Bolt, Skype, Transferwise ja Playtech, mille väärtus on kõigil üle miljardi dollari ja nad võivad digitaalseid lahendusi pidada otseselt oma edu aluseks. Digitaalsed tehnoloogiad onstartupsektoris omamoodi vältimatu komponent, sest ilma selleta ei teki enamikel juhtudel võimalust kiireks kasvuks, mis onstartupi üks eesmärke.

Oleme Teaduspargis Tehnopol teinud koostööd paljude Eesti tööstusettevõtetega. Tööstus on Eesti suurim majandussektor, kus töötab üle 125 000 inimese ja tööstustoodang moodustab umbes kaks kolmandikku Eesti ekspordist, mõjutades seeläbi Eesti üldist majanduslikku käekäiku. Valdav osa Eesti tööstusettevõtetest on maailma mastaabis väikesed, heal juhul keskmise suurusega ettevõtted. Paljudel neist läheb majandustsükli praeguses faasis pigem hästi. Sageli näemegi, et innovatsiooni motivatsioon on madal just siis, kui ettevõttel läheb hästi. Justnimelt hästi, mitte suurepäraselt. Üheks digitaliseerimise motivaatoriks peaks olema asjaolu, et järgmise kümne aasta jooksul on tööstuses tööjõuturult väljumas hinnanguliselt 33 000 töötajat ning uusi kvalifitseeritud töökäsi ei ole piisavalt palju lisandumas.

Tööstussektori digitaliseerimisajastuga kaasas käimisest annab möödunud aastaga võrreldes tunnistust väike investeeringute kasv, mille sisse jääb ka tootlikkuse ja efektiivsuse tõstmine ehk valdavalt digitaliseerimisega seotud protsessid. Üllatuslikult juhivad seda kasvu väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, mis viitab, et paljud suured ettevõtted on vajalikud pikaajalised investeeringud juba varem teinud, samuti teadvustavad väiksemad ettevõtted selgelt digitaliseerimise vajadust ja sellest tulenevat konkurentsieelist.“ 

Kas ja kuivõrd on töötajad suutelised uusi tehnoloogiaid kasutama?

„Sellel kevadel läbi viidud uuring näitas, et vaid kolmandik töölistest ning pisut vähem kui pooled teenindajad ja spetsialistid arvavad, et nende organisatsioon on innovaatiline. Sageli tajutakse innovatsiooni ka läbi uute digitaalsete lahenduste kasutuselevõtu. Teisalt ei ole inimesed alati valmis muudatustega kaasa minema. Eriti puudutab see neid, kes on pikalt harjunud tegema üht liiki tööd ja täitma väga täpselt kindlaks määratud ülesandeid. Inimlikult on see mõistetav, sest inimesed usuvad, et näiteks robotid võtavad juba lähitulevikus nende töö ära. Tegelikkus on vastupidine – inimtööjõudu on võimalik kasutada suurema lisandväärtuse loomiseks ja masinad saavad inimesi aidata töödega, mis on ühelt poolt hästi lihtsad ja rutiinsed, teisalt ülimalt keerulised või koguni ohtlikud. Prognooside kohaselt peaks töökohti tegelikult isegi juurde tekkima, kuid seda eelkõige näiteks teenindavas sektoris.

Uute põlvkondade töötajad, kes on alles tööturule sisenemas või hiljuti seda teinud, on uutele tehnoloogitele avatud ja piisavalt oskuslikud, lihtsalt neid töötajaid vähemalt tööstussektoris veel küllaldaselt ei piisa.“ 

Millega peaksid edaspidi arvestama nii ettevõtete juhid kui töötajad, kes soovivad ettevõtluses ja tööturul konkurentsivõimelisena püsida?

„Ettevõtete juhid peavad arvestama, et mitte ainult konkurentsivõime säilitamiseks, vaid ka kasvatamiseks on digitaliseerimine möödapääsmatu. Mida varem ja ulatuslikumalt ettevõtted uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ning digitaalse andmekasutuse ja -vahetusega alustavad, seda suurema eelise endale loovad. Samal ajal tuleb juhtidel arvestada nii olemasolevate töötajate täiendkoolituse ja ümberõppe vajadusega ning tööturult uute oskustega töötajate värbamisega.

Töötajatel on omakorda kasulik aru saada vajadusest oma erialaseid oskusi kasvava digitaliseerimise kontekstis pidevalt täiendada, et nii olemasolevat töökohta säilitada, kui ka tööturul uue töökoha leidmiseks konkurentsivõimelisena püsida. Seetõttu võiksid töötajad pidevalt otsida ja kasutada võimalusi, et uusi oskusi ja teadmisi omandada ― nii oma tööandja juures kui ka iseseisvalt, arvestades tänaseidonline-õppimisvõimalusi.“ 

Töötajatel napib teadmisi ja oskusi 

Kommenteerib Anu Kalmurand, Swedbanki tööstussektori digisuuna juht:

„Eestis on kokkuca600 000 töökohta. Suurim hõivatus on töötlevas tööstuses – 18% kõigist ametitest ehkca107 500 inimest. Vastavalt Swedbanki tööstusettevõtete uuringule on suurim tööjõu- ja palgasurve rasketööstusel, elektriseadmete tootjatel, mööbli- ja tekstiilitööstusel, kus tööjõukulude osakaal onca20% müügitulust. Ettevõtjad tunnistavad tööjõukulude probleemi ja valmisolekut automatiseerida-digitaliseerida. Samas peetakse takistavaks asjaoluks, et töötajad ei ole valmis uusi tehnoloogiaid kasutama, neil puuduvad vajalikud oskused ja valmisolek end täiendada. Ometigi on see ainus viis, kuidas ettevõtted oleksid konkurentsivõimelised ja efektiivsed. Ainult nii saame me end kümne aasta pärast Saksamaa tööstusega võrdväärseteks konkurentideks pidada – tõenäoliselt teises nišis nagu paindlik tootmine, kus võiksime olla võrdväärsed oma kasumlikkuse ja efektiivsuse poolest.“ 

Investeeringud on vältimatud 

Analüüsib Kersti Kuusksalu, EASi Ettevõtluse Keskuse tööstuse digitaliseerimise projektijuht:

„Digitaalsete tehnoloogiate kasutamist riikides võrreldakse Euroopa Komisjoni poolt avaldatud digitaalmajanduse ja -ühiskonna (DESI) indeksi kaudu, mis mõõdab riigi teenuste ja ettevõtjate digitaliseerituse taset. Eesti paiknes 2018. aastal Euroopa Liidu 28 liikmesriigi seas 9. kohal. DESI digitaalsete tehnoloogiate integreerimise alamindeksis asus Eesti 2018. aastal alles 19. kohal, jäädes alla ka Euroopa Liidu keskmisele. Lisaks iseloomustab Eesti töötlevat tööstust madal lisandväärtus, mis on ostujõu pariteedi alusel vaid 54% Euroopa Liidu keskmisest.

2018. aasta Diginno Tööstuse digitaliseerimise analüüsis tõid kõik ettevõtted välja, et töötajate senised teadmised ja oskused takistavad digitaalsete lahenduste kasutamist. Ettevõtte tippjuhtidel on teadmised erinevatest digitaalsetest tehnoloogiatest ja nende kasutamisest üldjuhul olemas, kuid keskastme juhtidel ja spetsialistidel on need juba kesised. Puuduvad ka inimesed, kes oskaksid süsteeme arendada ja juurutada ning suudaksid neid ettevõttepõhiselt välja töötada.

Konkurentsis püsimiseks on vaja teha investeeringuid, et tõsta efektiivsust ja kasvatada tulu, mistõttu on areng oluline. Investeeringute edasilükkamine tähendab ettevõttele suurt riski, aga selleks ei pea alustama riskantsete mahukate projektidega. Efektiivsust tuleks kasvatada jõukohaste arendustegevuste ja lihtsate vahenditega. Digitaliseerimine võimaldab tööstusettevõttel suurendada tootlikkust, kasvatada kasumimarginaali, suurendada konkurentsivõimet, pakkuda kliendile personaalsemaid, soodsamaid ja kvaliteetsemaid tooteid. Parandada töötajate produktiivsust ja vähendada tööseisakuid, samuti tootearenduse kulusid. Lühendada toote turule toomise aega, saavutada klientide hulgas suuremat usaldusväärsust ja seeläbi kasvatada kliendibaasi.“

Konkurentsis püsimiseks on Saku Metall AS osaliselt tootmise digitaliseerinud

Autor: Tiina Lang
Allikas: Tööelu