Kokku vähenes tööstuse mahuindeks augustis kuus protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Mahuindeks näitab reaalset tööstuse toodangumahtude muutust ehk rahalisi näitajaid on korrigeeritud tootjahinnaindeksiga. Nii nagu reaalse SKP puhul, ei arvesta me muutusi, mis tekivad hindade tõusust.
„Eelmise aasta augustis oli tööstuse mahuindeksi langus koguni 10 protsenti. Seega on trend selgelt jätkuvalt allapoole,“ ütles Eamets.
„Keerulised ajad on endiselt puidutöötlemises, kus langus oli koguni 14,4 protsenti. Nii kaua kui kinnisvarasektor ja ehitus Rootsis uut hoogu sisse ei saa, ei ole ka lootust, et meie puitmajade tootjatel ning mööblitootjatel kergemaks läheb. Midagi ei ole teha – meie töötlev tööstus on ekspordile suunatud, 67 protsenti tööstuse toodangust läks eksporti,“ ütles Eamets.
Tema sõnul on suuremad lootused järgmise aasta peal. „Rootsi majandus eeldatavasti taastub järgmisel aastal päris hästi, see toob ekspordituru tagasi mitmele töötleva tööstuse valdkonnale nagu masinaehitus, elektriseadmete tootmine ja elektroonika. Soomes kiiret kasvu järgmisel aastal veel ei oodata,“ ütles Eamets.
Eesti peaks investeerima kodumaise kaitsetööstuse arengusse
Mööblitööstus vajab samuti Skandinaavia taastumist, lisaks oodatakse kohaliku ehitusturu elavnemist. „Puitmajade tootmisega on keerulisem, sest konkurents on kasvanud ning tööjõukulud ja teised tootmissisendid on kiiresti tõusnud. Osa tööjõust on siirdunud teistesse ettevõtetesse. Sellises olukorras on endiste positsioonide taastamine Skandinaavia turul väga keeruline,“ ütles Eamets.
Tema sõnul oodatakse praeguste prognooside järgi järgmisel aastal Rootsis 2,5-protsendist majanduskasvu ja Soomes 1,2-protsendist kasvu.
„Kui hinnata tööstuse kui valdkonna perspektiivi lähiaastatel, siis Eesti peaks senisest veelgi jõulisemalt investeerima kodumaise kaitsetööstuse arengusse. Ukraina sõja tõttu on turul väga suur rahuldamata nõudlus, samas on Eestil selgelt olemas kompetentsid teatud laadi kaitsetoodangu valmistamiseks. Pean silmas robotite ja droonide valmistamisega seotud valdkondi. Julgeoleku vaates on ilmselt oluline tootmise hajutamine üle Eesti, aga eks siin tuleb nõu küsida julgeoleku-, mitte majandusekspertidelt. On ka päris selge, et Eestis ei saa arendatav tööstus olla väga kapitali- ja tööjõumahukas, sest selleks ei ole meil lihtsalt piisavalt vahendeid ja tööjõudu. Lisaks suurendab investeerimisriske lähedus Venemaaga,“ tõdes Eamets.
