EAS: konverentsituristid jätsid mullu Eesti majandusse 45 miljonit
EAS-i turismiarenduskeskuse direktori kohusetäitja Annely Vürmeri sõnul võidab konverentsidest kogu Eesti majandus, sest võrreldes puhkusekülastajatega viibivad konverentside külastajad Eestis kauem ja tarbivad suuremat hulka teenuseid.
"Konverentside külastajad tulevad sageli Eestisse tagasi ning mitte üksi, vaid pere ja sõpradega. Samuti on konverentsituristid oma eriala tipud, kes levitavad sõna kogu võrgustikus ning võivad siia hõlpsasti tuua järgmise konverentsi, motivatsioonireisi või muu äriürituse, millest tõuseb Eestile tulu," ütles Vürmer.
Olulisemad arenguväljakutsed konverentsiturismi vallas on paremate lennuühenduste ja hea konverentsikeskuse olemasolu, märgib EAS. MTÜ Eesti Konverentsibüroo tegevjuhi Kadri Karu sõnul võiks suuri üritusi Eestis toimuda palju enam, kui meil oleks olemas suurem, multifunktsionaalne konverentsikeskus, kus ühe katuse all on ligi 2500 istekohaga saal, 20-30 väiksemat saali ja nõupidamisteruumi ning fuajeepinnad näitusteks, suhtluseks ja toitlustuseks.
"Kindlasti vajavad lisa ka otselennuühendused, sest konverentsi- ja motivatsioonireisi klient odavlennufirmaga pigem ei lenda. Ta hindab mugavaid ühendusi, piisavalt tihedat lennuplaani ja hea mahutavusega lennukeid," lisas Karu.
Suurimad sel aastal Eestis korraldatud konverentsid on ligi 1300 osavõtjaga Euroopa Väikeloomaarstide Föderatsiooni Eurokongress ning pea 2000 delegaadiga European Group for Organizational Studies kollokvium. Tuleval aastal toimub Tallinnas JCI Maailmakongress, kuhu oodatakse lausa 5000 inimest. Enamikul Eestis toimuvatel konverentsidel jääb osalejate arv pigem saja kuni paarisaja ringi. Eesti mõistes on suured ka 300, 500, 700 osalejaga sündmused, milliseid toimub aasta vältel mitukümmend.