Jahu ja helveste väljavedu Eestist on mullusega võrreldes 75% kasvanud ning siinne kaup jõuab lisaks lähiriikidele ka mitmetesse eksootilistesse maadesse nagu Austraaliasse, Gambiasse, Taisse jm.
“Oleme müünud jahu Gambiasse, São Tomésse, Tšaadi, Kameruni, läbi ÜRO toiduabiprogrammi Palestiinasse,” rääkis Tartu Milli müügidirektor Kalle Jaarman Maalehele.
Rukkijahu veetakse ka maailma kuklapoolele Austraaliasse, kus kohanenud eestlased ja venelased himustavad musta leiba. “Seal ei ole rukkikasvatust, ja kui neel käib musta leiva järele, siis on nõudlust,” rõõmustab Jaarman.Euroopa riikide seas on üks eksootilisemaid saareriik Malta, kus on Tartus jahvatatud nisujahule üle läinud ridamisi väikesi pagariärisid. Eesti nisujahust tehakse seal traditsioonilist Malta leiba ja tavalist röstsaia.
“Ükski pagar naljalt jahu ei vaheta,” tõdeb müügidirektor, kinnitades, et ekspordi suurendamine nõuab pikka eeltööd, usaldust ja püsiva headusega toodet.Skandinaavias, kus on juba väljakujunenud tarnijad, on eestlastel väga raske jalga ukse vahele saada. Sellele vaatamata on Tartu Milli eksport kasvanud kõige rohkem Soome ja Rootsi suunal. Sellest annab suure osa McDonald’si kuklite jaoks müüdav nisujahu.
“McDonald’sil on väga tugev sõel,” räägib Tartu Milli juhataja Uuno Lausing mullu alanud koostööst, millele eelnes aastatepikkune ettevalmistus. “Käib tohutu kontroll ja sertifitseerimine viljakasvatajateni välja.”
Kui Soome ja Läti poodide jaoks pakendatakse Tartus jahu ka kahekilostesse jaepakkidesse, siis mujale läheb toodang enamasti suurtes kottides.
Idanaabrile on varasemalt jahu müüdud, aga enam mitte. “Venemaale me oma energiat ei kuluta,” selgitab Lausing. “Tartust Peterburisse on 340 km, kuid transpordikulu 110 eurot tonni kohta. Bangkokki viimisel aga vaid 35 eurot.” Taisse eksporditakse spetsiaalset jahu krevetisööda jaoks.
