Kolmandas kvartalis oli SKP jooksevhindades 6,5 miljardit eurot, lisas amet.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 0,4 protsenti. Võrreldes 2017. aasta kolmanda kvartaliga suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP aga 3,9 protsenti.
Majanduskasvu peamine vedaja oli jätkuvalt lisandväärtuse kasv ehituse tegevusalal. Sellele järgnes Eesti suurim tegevusala töötlev tööstus, mille panus majanduskasvu oli viimase kolme aasta suurim. Oluliselt panustasid majanduskasvu veel kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, info ja side ning veondus ja laondus, märkis statistikaamet.
Märgatava negatiivse panuse andis kolmandas kvartalis majanduskasvu vaid üks tegevusala – põllumajandus, metsamajandus ja kalandus. Eelneva kahe aasta jooksul majanduskasvu positiivselt panustanud mäetööstus omas tänavu kolmandas kvartalis majanduskasvule negatiivset mõju.
Sisenõudluse kasv kiirenes kolmandas kvartalis veelgi, jõudes 6,4 protsendini. Oluliselt aitas sellele kaasa aasta esimeses pooles languses olnud kapitali kogumahutus põhivarasse, mis kasvas kolmandas kvartalis 4,2 protsenti, märkis statistikaamet.
Investeeringute kasv oli laiapõhjaline. Enim panustasid sellesse ettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse. Eratarbimise kasv kolmandas kvartalis aeglustus, olles 4,1 protsenti.
Kaupade ja teenuste eksport kasvas kolmandas kvartalis vaid 0,8 protsenti. Eelkõige oli see tingitud 0,1 protsenti kasvanud kaupade ekspordist. Teenuste eksport kasvas 2 protsenti. Ekspordi peamine positiivne mõjutaja oli arvuti ja elektroonikaseadmete, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste väljavedu, samuti arvuti- ja infoteenuste ning ehitusteenuste müük.
Kaupade ja teenuste import seevastu jätkas 6,1 protsendi juures tugevat kasvu. Kui kaupade import kasvas 4,4 protsenti siis teenuste import koguni 11,2 protsenti, märkis statistikaamet.. Enim mõjutasid importi mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning põhifarmaatsiatoodete ja ravimipreparaatide sissevedu ning õhutranspordi- ja reisiteenuste ost. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli kolmandas kvartalis 2,6 protsenti.
Koos kiirenenud majanduskasvuga paranesid ka tootlikkuse näitajad. Kui tootlikus hõivatu kohta kasvas 3,4 protsenti, siis tootlikus tunni kohta 7,6 protsenti. Tööjõu ühikukulu näitas viimaste aastate kiireimat kasvu, tõustes püsiva palgasurve tingimustes 8,3 protsenti.
