Neljandas kvartalis kasvas majandus 2016. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 5 protsenti, teatas statistikaamet.

2017. aastal oli Eesti majanduskasv viie aasta kiireim. Enamikku valdkondi haaravasse kasvu panustasid enim ehituse, info ja side valdkond ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Aasta jooksul suurenes järk-järgult ka töötleva tööstuse panus majanduskasvu.

Aasta kokkuvõttes ükski tegevusala majanduskasvu märgatavalt ei pidurdanud. Ka alates 2016. aasta teisest kvartalist majanduskasvu pidurdanud põllumajandus hakkas aasta teises pooles suurenema. Samal ajal oli aasta teises pooles peamine majanduskasvu aeglustaja kaubandus, mis 2016. aastal oli majanduskasvu eestvedaja.

Programmeerimise ja tarkvaraarenduse toel jätkus tugev kasv info ja side tegevusalal, mille lisandväärtus suurenes 2017. aastal 15,6 protsenti. Peaaegu sama kiirelt ehk 13,9 protsenti suurenes lisandväärtus ka kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.

Eesti majanduse suurima tegevusala ehk töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas, vaatamata tagasihoidlikule teisele kvartalile, viimase kolme aasta kiireimas tempos – 3,9 protsenti. Aasta teises pooles langusele pöördunud kaubanduse tegevusala lisandväärtus suurenes aasta kokkuvõttes vaid 1,8 protsenti.

Varasematel aastatel jõudsalt suurenenud neto-tootemaksud jäid 2017. aastal võrreldes eelnenud aastaga peaaegu samale tasemele. Kuigi jooksevhinnas suurenesid need maksulaekumiste kasvu toel 5,4 protsenti, oli hinnamõjusid arvesse võttes kasv 0,1 protsenti.

Vaatamata tagasihoidlikule kasvule aasta keskel, suurenes kaupade ja teenuste eksport 2017. aastal 2,9 protsenti. Eelkõige andis sellesse märgatava osa teenuste ekspordi endiselt tugev kasv, mis jõudis lõppenud aastal 6,2 protsendini. Enim mõjutasid seda transpordi- ja arvutiteenuste eksport.

Kaupade eksporti pidurdas enim elektroonikaseadmete väljaveo vähenemine. Kaupade ja teenuste import suurenes 3,5 protsenti. Peamiselt mõjutas seda mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste sissevedu. Netoeksport küündis 2017. aastal 980 miljoni euroni, mis teeb 4,3 protsenti SKT-st. See on viimase kuue aasta kõrgeim tase.

Sisemajanduse nõudluse kasv kiirenes teist aastat järjest ja jõudis 4,2 protsendini. Sisenõudluse eestvedaja oli eelnenud kolmel aastal languses olnud investeeringud, mis suurenesid 13,1 protsenti. Võrreldes 2016. aastaga kasvasid investeeringud pea igas sektoris ja valdkonnas.

SKT kasvu andis enim valitsemissektori investeeringute kasv masinatesse ja seadmetesse ning valitsemissektori  ja mittefinantssektori investeeringute kasv muudesse ehitistesse ja struktuuridesse. Eratarbimine suurenes 2017. aastal 2 protsenti. Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused suurenesid Euroopa Liidu eesistumise toel 0,8 protsenti.

SKT kasv ületas 2017. aastal teist aastat järjest töötatud tundide ja hõivatute arvu kasvu. Sellest tulenevalt suurenes tootlikkus töötatud tunni kohta 1,9 protsenti ja hõivatu kohta 2,1 protsenti. Kuigi jooksevhinnas näitasid tööjõukulud mõningast kasvu aeglustumist, suurenes tööjõu ühikukulu siiski 3,6 protsenti.

2017. aasta neljandas kvartalis oli SKT jooksevhindades 6,1 miljardit eurot.

2017. aasta neljandas kvartalis kasvas majandus 2016. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 5 protsenti. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT suurenes neljandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 2,2 protsenti ja 2016. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 5,3 protsenti.

Enim panustasid neljandas kvartalis majanduskasvu info ja side, ehitus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning töötlev tööstus. Samuti toetasid majanduskasvu olulisel määral energeetika- ja transpordivaldkond. Peamiselt pidurdasid majanduskasvu hulgi- ja jaekaubandus ning kinnisvaraalane tegevus.

Sisenõudlus suurenes neljandas kvartalis 4,5 protsenti. Märgatavalt aeglustus aasta viimases kvartalis investeeringute kasv, mis oli võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,8 protsenti. Sellesse panustasid enim mittefinantssektori investeeringud muudesse ehitistesse ja rajatistesse ning telekommunikatsiooniseadmetesse, samuti valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning kaitseotstarbelistesse rajatistesse. Eratarbimine suurenes 2,6 protsenti.

Kaupade ja teenuste eksport suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 3,4 protsenti. Enim panustas kaupade eksporti kemikaalide ja keemiatoodete ning elektriseadmete väljavedu. Samade kaubagruppide toel suurenes kaupade ja teenuste import 4,2 protsenti. Peale selle suurenes märgatavalt ka mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste sissevedu. Netoekspordi osatähtsus SKT-s oli 3,6 protsenti.

Nii töötatud tunnid kui ka hõivatute arv suurenesid neljandas kvartalis viimase kuue aasta kiireimas tempos. Selle tulemusel kasvas tootlikkus tunni kohta vaid 0,5 protsenti ja tootlikkus hõivatu kohta koguni vähenes 0,4 protsenti. Tööjõu ühikukulu suurenes viimases kvartalis 3,7 protsenti.