Aastane nominaalkasv (SKP kasv jooksevhindades) oli aga vaid 2,2%, mis on viimase viie aasta madalaim tulemus. Lisaks tootmismahu langusele pidurdab nominaalkasvu ka madal hinnakasv.
Aasta teisel poolel aeglustunud majanduse reaalkasvu (kasv püsivhindades) taga on peamiselt ehitus- ja transpordisektori ning töötleva tööstuse lisandväärtuse vähenemine. Ehituse langus tuli rajatiste ehitamise ja hoonete rekonstrueerimistööde tugevast vähenemisest, samas kui uute eluhoonete ehitusmaht kasvas. Kuna ehituslubade arv on tublisti kasvanud, siis jätkub ka uute eluhoonete ehitustööde kasv. Rajatiste ehitustöödemaht sõltub aga paljuski riigitellimusest. Kolmandas kvartalis olid valitsemissektori investeeringud paraku aga tugevas languses.
Transpordisektori lisandväärtus väheneb juba viiendat kvartalit järjest. Langus tuli peamiselt laondust- ja veondust abistavate tegevusalade (sadamad, laod, logistika jms) teenusemahtude vähenemisest. Töötleva tööstuse lisandväärtuse langus oli laiapõhjaline. Kuna ligikaudu 70% selle tööstusharu käibest eksporditakse, sõltub selle tootmismahu paranemine olulisel määral välisnõudlusest.
Positiivne panus tegevusalade loodud lisandväärtusesse tuli peamiselt hulgi- ja jaekaubandusest. Kuigi eratarbimise kasv veidi aeglustus, oli see jätkuvalt tugev. Tarbimist toetab kiire reaalpalgakasv ning madalad kütusehinnad, mis on majapidamistele jätnud veidi rohkem raha muude kaupade ja teenuste jaoks. Kuigi palga nominaalkasv püsib jätkuvalt tugev, aeglustub järgmisel aastal netopalga reaalkasv (väiksem mõju tööjõukulude langusest ja hinnad liiguvad veidi ülespoole), mis hakkab tarbimise senist kiiret kasvu pidurdama.
Ilma netotootemaksudeta (tootemaksude ja –subsiidiumide vahe) oli kogumajanduse lisandväärtus 0,2%-ga languses. See oli pärast viimast majanduskriisi ehk viimase viie aasta jooksul esimest korda. Netotootemaksud on alates 2014. aasta algusest kiiresti kasvanud ning andnud tugeva panuse majanduskasvu. Selle põhjuseks on peamiselt käibemaksu laekumise kasv, mis omakorda tuleb nii tarbimise kasvust, maksu- ja tolliameti tõhusamast tegevusest maksude kogumisel, aga ka 2013. aastal toimunud kütuste käibemaksupettuste lõpetamisest.
Kaupade ja teenuste ekspordimahu langus kolmandas kvartalis süvenes (vähenemine 3%). Selle taga oli peamiselt elektroonika- ja keemiatoodete ning toiduainete väljaveo vähenemine. Kui keemiatoodete ja toiduainete väljavedu on vähenenud valdavalt Venemaa turule, siis elektroonikatoodete ekspordi languse põhjuseks on tugijaamade konkurentsiteemad maailmaturul. Meie hinnangul aasta viimases kvartalis väliskaubandusmahud vähenevad, mis tähendab tõenäoliselt nii transpordisektori kui ka töötleva tööstuse lisandväärtuse languse jätkumist. Samas ootame järgmisel aastal välisnõudluse mõningast paranemist, mis peaks meie ettevõtetele andma rohkem ekspordivõimalusi.
Lisaks valitsemissektorile vähenesid ka ettevõtetesektori investeeringud, samas kui majapidamiste investeeringud eluhoonetesse jäid ligikaudu samale tasemele nagu eelmiselgi aastal. Kuigi investeeringud on languses juba viiendat kvartalit järjest, siis kolmandas kvartalis langus taandus. Kapitalikaupade import on sel aastal tublisti kasvanud, mis näitab investeeringute paranemist mõningase viitajaga. Samas, olukorras, kus ettevõtete investeeringud on olnud languses ja nende kasv taastub lähiajal tõenäoliselt aeglaselt, oleks valitsusel mõistlik suurendada oma investeeringuid ja tellimusi erasektorile. Praeguseks on koguinvesteeringute osakaal SKP-s langenud viimase 20 aasta madalaimale tasemele (kui välja jätta 2009 kriisiperiood). Üha väiksemad investeeringud annavad meile kahjuks aga madalama potentsiaalse majanduskasvu. Kui välisnõudlus paraneb, tekib ettevõtetel suurem vajadus investeerimiseks. Kuigi möödunud nädalal EKP otsus pikendada oma varaostuprogrammi veel vähemalt 2017. aasta märtsini näitas, et madalad intressimäärad jäävad euroalal, sh ka Eestis, püsima veel pikemaks ajaks, on mõistlik seda perioodi ära kasutada.
Ettevõtete investeerimist pidurdavad ühest küljest ebapiisav nõudlus, langevad hinnad ning samal ajal tööjõukulude kasv. Samas on ettevõtete sektor näidanud oma paindlikkust aeglustuvate käibekasvude või vähenevate käivete korral kogukulude vähendamisega, mis aitas neil kolmandas kvartalis sektori kogukasumit isegi veidi kasvata (siin tuleks kindlasti arvestada, et tegemist on väga esialgsete numbritega). Kui vastupidi tööjõukulude kasvule on ettevõtetesektori tööjõu tootlikkus vähenenud, siis ettevõtete kogukulude tootlikkus lisandväärtuse alusel on liikunud koos tööjõukuludega ülespoole. See seletab ettevõtete senist vastupanuvõimet suurenenud tööjõukuludega toimetulemisel. Samas ei saa seda pikalt jätkusuutlikuks tegevuseks pidada.
Selle aasta esimese kolme kvartaliga on Eesti SKP kasvanud 1,3%. Käimasoleva kvartali kasv jääb tõenäoliselt samuti üsna nõrgaks. Samas ootame järgmisel aastal välisnõudluse paranemise toel majanduskasvu kiirenemist üle 2%. Pikemas vaates piirab meie majanduskasvu tööjõu vähenemine ning tõenäoliselt me ei suuda tõsta oma tootlikkust töötaja kohta nii palju, mis selle vähenemise kompenseeriks. Seetõttu tuleks meil tõsisemalt mõelda sellele, kuidas Eesti tööjõuarvu suurendada (millest on tegelikult juba korduvalt juttu olnud). Millega me siiamaani hakkama ei ole saanud. Praegune kokkulepitud pagulaste number ja sisserändekvoot ei anna kahjuks sellele lahendust.
