Samuti selgub Komisjoni talvisest majandusprognoosist, et esimest korda alates 2007. aastast peaks majandus kõikides Euroopa Liidu riikides käesoleval aastal jälle kasvama. Kasvunumbriteks oodatakse 2015. aastal EL-is keskmiselt 1,7 protsenti ja euroalal 1,3 protsenti ning 2016. aastal peaksid need suurenema 2,1 protsendini EL-is ja 1,9 protsendini euroalal.
"Euroopa seisab täna otsustaval teelahkmel. Loodud on õiged majanduslikud tingimused jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomise jaoks. Pärast seda, kui valitsused on teinud kriisi tõttu raskeid poliitilisi otsuseid, on nüüd näha reformide mõju. Peame tagama, et see tähendaks ka rohkem raha inimeste rahakotis. Komisjon täidab oma kohustusi kolmes peamises valdkonnas: investeeringud, struktuurireformid ja eelarvepoliitilised kohustused. Nende rakendamise eest vastutavad nüüd aga liikmesriigid. Ja see on koht, kus meie tulemustele hinnang antakse," ütles Euroopa Komisjoni euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav asepresident Valdis Dombrovskis pressiteate vahendusel.
Eesti valitsemissektori võlatase peaks eelmise aasta 9,8 protsendilt langema 9,6 protsendini ning eelarvepuudujääk püsib endiselt väike – 0,6 protsenti. Töötuse määraks prognoositakse mulluse 7,7 protsendiga võrreldes 6,8 protsenti ning järgmiseks aastaks peaks see jõudma 5,9 protsendini. Tööpuuduse vähenemist prognoositakse ka kogu EL-is, kus see peaks langema 9,8 protsendile ja euroalas 11,2 protsendile.
Tarbimises on Eestis oodata tugevat kasvu, kuna tegelike sissetulekute suurenemist toetab tulumaksu vähenemine, peretoetuste suurenemine, 10 protsendiline miinimumpalga tõus ning väiksem tööpuudus.
Naftahinna languse, sooja talve ning odavamate kohalike energiavõrkude toel langes Eesti tarbijahinnaindeks 2014. aastal 0,5 protsendini ning prognoosi kohaselt väheneb see sel aastal veelgi, jõudes 0,4 protsendi tasemele. 2016. aastaks kergitavad aga aktsiisitõus ja kiire palgakasv inflatsiooni tõenäoliselt jälle 1,6 protsendi juurde.
Euroopa üldisi majanduskasvu väljavaateid piiravad endiselt nõrk investeerimiskeskkond ja suur tööpuudus. Siiski on sügisest saadik toimunud hulk olulisi muutusi, mis teevad lähiaja väljavaated helgemaks. Nafta hind langes kiiremini kui varem, euro kurss teiste suurte valuutade suhtes on märkimisväärselt langenud, Euroopa Keskpank on teada andnud kvantitatiivsest lõdvendamisest ning Euroopa Komisjon on esitanud Euroopa investeerimiskava. Kõigil neil teguritel peaks olema positiivne mõju majanduskasvule.
