13.04.2018 Reede

Eesti majandust viis edasi hõive kasv

  • 2017. aastal kasvas tööjõu tootlikkus rohkem kui tööjõukulu
  • Eestis osaleb tööturul teiste Euroopa riikidega võrreldes suurem osa tööealistest
  • Palgakasv kiirenes kõige rohkem avalikus halduses ja ehitussektoris
  • Kui nõudlus tööjõu järele suureneb, siis kiirendab see palgakasvu ka edaspidi
Orsolya Soosaar, ökonomist
Orsolya Soosaar, ökonomist Foto: Eesti Pank
2017. aasta oli Eesti ettevõtete jaoks edukas, kuna kasumid suurenesid üle mitme aasta taas. Tööjõu tootlikkus kasvas mitme aasta järel esimest korda rohkem kui tööjõukulu. Kui aasta esimesel poolel tugines majanduse kiirem kasv peamiselt tööjõu tootlikkuse paranemisele, siis aasta teisel poolel toimus kasv pigem tänu suuremale hõivele. Suurem tööjõunõudlus hoogustas omakorda palgakasvu, sest tööturul napib vaba tööjõudu. Palga kasvust kesisem tootlikkuse kasv viimaste aastate jooksul ei ole Eesti eripära, vaid iseloomustas ka naaberriike Lätit ja Leedut. Seal aga kasvas tööjõu tootlikkus 2017. aastal rohkem kui Eestis.

Töötajate arvu kasv kiirenes teisel poolaastal enamikul tegevusaladel, iseäranis tööstussektoris. Vabade töökohtade arv ja ettevõtete hõiveootused suurenesid märgatavalt juba mõne kvartali eest. Ettevõtted on optimistlikud, et hõive kasvab edaspidigi, aga see on keeruline, sest tööga hõivatute osakaal tööealiste inimeste seas on juba väga kõrge. 2017. aastal oli see Euroopa Liidu riikide seas Eestist kõrgem ainult Rootsis.

Palgakasv kiirenes aasta teisel poolel riigi haldusalas, eriti avalikus halduses – tõenäoliselt Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise lõppemise ja haldusreformi tõttu. Palgatõus hoogustus märkimisväärselt ka tänu investeerimisaktiivsuse suurenemisele hüppeliselt elavnenud ehitussektoris. Ehkki nominaalpalga kasv aasta teisel poolel kiirenes, jäi reaalpalga kasv eelnevate aastatega võrreldes vaoshoituks. Samasugune olukord valitses 2017. aastal paljudes Euroopa riikides – palgakasv kiirenes, kuid hinnakasv kiirenes veel rohkem. Suuremad erandid olid Ungari ja Tšehhi, kus reaalpalga kasv kiirenes märkimisväärselt.

Hoolimata sellest, et Eestis osaleb tööturul teiste Euroopa riikidega võrreldes suurem osa tööealistest inimestest, suurenes aktiivsus 2017. aasta teisel poolel veelgi. Töötuse määr oli eelmise aasta määrast madalam sellest hoolimata, et töövõimereform toob tööturule inimesi, kellel on tööd leida raskem. Arvestades tööjõus osalemise määra kõrget taset ja väikest tööpuudust, on tööjõunõudluse kasvades tõenäoline, et palgakasv kiireneb ka edaspidi ja kasumikasv pidurdub.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255