Eesti digiteenused on EL-is paremuselt teised. Juhtpositsioonil on riik eeltäidetud elektrooniliste vormide põhjalikkuse ja perearstide poolse digiretseptide kasutamisaktiivsuse vallas. Eesti inimeste digioskuste tase on EL-i keskmisest kasutajast kõrgem ning aktiivselt kasutatakse erinevaid internetivõimalusi. Eesti kuulub valdkonnas keskmiste näitajatega riikide rühma, selgub riigiaruandest.
Ühenduvuse osas on Eesti 15. kohal. Probleemne on lairiba püsiühenduse kättesaadavus, mille poolest on Eesti 28 liikmesriigist 27. kohal. Lairiba püsiühenduse hind moodustab üksikisiku brutosissetulekust 1,7 protsenti, mis annab Eestile 19. koha; EL-is keskmiselt on näitaja 1,3 protsenti brutosissetulekust. Kiire lairibaühenduse kasutamises on Eesti 18. kohal ning järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kättesaadavuse poolest 13. kohal. Mobiilse lairibaühenduse kasutuselevõtu osas on Eesti 4. kohal – riigis on vastavaid abonente 100 inimese kohta 97, samas kui EL-is on keskmine näitaja 67.
Inimkapitali osas on Eesti EL-i liikmesriikide hulgas 10. kohal, aasta varem oli riigi koht 12. Üha rohkem Eesti inimesi kasutab regulaarselt internetti ning IKT-valdkonna spetsialistide osakaal hõivatutest on üle liidu keskmise, olles 3,2 protsenti Eestis ning 2,8 protsenti EL-ist. Samas jääb Eesti EL-i keskmisele alla loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika eriala lõpetanute osas; Eestis on neid 1000 inimese kohta 13, samas kui EL-is on keskmine 17. Baasdigitaaloskused on Eesti inimestest 69 protsendil 16–74-aastastest, EL-i keskmine on 59 protsenti.
Internetiteenuste poolest on Eesti EL-i liikmesriikide seas kolmandal kohal. Kuigi muusika, video ja mängudega seonduva infosisu tarbimine on langenud liidu keskmisega võrreldavale tasemele - 49 protsenti isikutest kasutasid viimase kolme kuu jooksul internetti ning andes riigile 17. koha, on tõusnud internetiostude osakaal. Viimase aasta jooksul internetti kasutanutest tegi internetis oste 57 protsenti; EL-i keskmine on 63 protsenti ning Eesti on 14. kohal. EL-i teine on Eesti uudiste lugemise, internetipanganduse ning IP-televisiooni valdkondades. Piiriüleseid oste sooritab 22 protsenti Eesti inimestest, mis on EL-i keskmisest kõrgem.
Ettevõtjatepoolse digitehnoloogia integreerimise valdkonnas on Eesti EL-i 28 riigist 23. kohal. Digitehnoloogiate ja -protsesside ettevõtjatepoolne kasutuselevõtt on olnud aeglane ning ettevõtjad alles hakkavad ära kasutama e-kaubanduse võimalusi, selgub aruandest. Sotsiaalmeedia kasutamises on Eesti 26. kohal ja e-arvete kasutamises 14. kohal; lahendusi kasutavad vastavalt 7,9 protsenti ning 10 protsenti ettevõtjatest, mis on eelmise aasta uuringuga võrreldes madalamad näitajad ning jäävad alla EL-i keskmisele, mis on vastavalt 14 protsenti ja 11 protsenti. Elektroonilise teabe jagamises ning raadiosagedustuvastuse (RFID) kasutamise osas on riik 25. kohal.
