Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis 1404 eurot, mis on 4,8 protsenti suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Soosaar tõi pressiteates välja, et märtsis, kui tööturgu mõjutas juba koroonakriis, kahanes keskmine palk aastavõrdluses 19 tegevusalast seitsmes.
"Palgakasvu aeglustumises oli suur roll hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal, kus kvartali keskmisena kahanes täistööajale taandatud kuupalk aasta varasemaga võrreldes 8,7 protsenti. Samal ajal vähenes seal ka täistööajale taandatud töötajate arv, tõenäoliselt nii töökoormuse kui ka töötajate hulga vähenemise tõttu kokku 15 protsenti," märkis ökonomist.
Tema hinnangul on siiski tõenäoline, et palgalangust kaubanduses mõjutasid lisaks kriisile ka muud tegurid, sest kuise statistika põhjal kahanes kuupalk kaubanduses juba jaanuaris ning veebruaris.
Koroonakriisi mõjul vähenes palk märtsis ka teistes tugevamini pihta saanud valdkondades nagu veondus ja laondus ning majutus ja toitlustus, kuid vähemal määral kui kaubanduses,
lisas ta.
Palgakasvu aeglustamist mõjutab Soosaare sõnul tõenäoliselt ka palgahüvitis, mille määr on 70 protsenti varasemast palgast, millele lisandub minimaalselt 150 euro suurune tööandja panus.
"Kui tööandjad panustavad vaid miinimumsumma, tähendab see töötajale palga kahanemist. Hüvitisprogrammi mõju on väga suur, sest aprillis määrati see rohkem kui ligikaudu 120 000 töötajale, kes moodustavad Eestis töötavatest palgatöötajatest ligi viiendiku," nentis ökonomist.
