Sularaha on Eesti Panga hinnangul võimalik kätte saada postipangast, mille teenustasu on kõrgem kui sularahaautomaadil, kirjutab ajaleht Postimees reedel.
Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve ütles ajalehele Postimees, et keskpanga hinnangul on Eesti Panga hinnangul riik sularahaautomaatidega hästi varustatud.
Swedbank kavatseb kärpida oma sularahaautomaatide võrku tänavu 471 automaadilt 417 automaadile. Teised pangad on oma automaadivõrku veidi laiendanud.
Peamiselt on sularahaautomaate jäänud vähemaks linnades ja regionaalselt pole pilt viimasel ajal muutunud, kui välja arvata sularahaautomaadi peatne äraviimine Virtsust Hanila vallas ja Sinimäelt Vaivara vallas, teatas keskpank ajalehele.
Roosve ütles, et Eestis on kohti, kus kommertspankadel pole majanduslikult mõistlik sularahaautomaati hoida.
"Kohalikud omavalitsused peaksid vajadusel läbi rääkima kommertspangaga, et ühiselt leida võimalus, kuidas seda teenust inimestele tagada," ütles Roosve. Pankadele on hakanud maksma rohkem kui kümme omavalitsust, et automaat alles jääks.
Tarbijakaitseameti juhi Andres Sooniste hinnangul suruvad pangad sihilikult sularaha tagaplaanile ja sunnivad inimesi enam tegema kaardimakseid. Sundseisus kaupmehed peavad äri elus hoidmiseks muretsema makseterminali, mis kindlustab igalt ostult kindla protsendi pangale. "Viimane mõjutab ilmselt omakorda kauba hinda ja kergendab tarbija rahakotti," ütles Sooniste.
2007. aastal oli neljal suuremal pangal kokku 204 kontorit ja 844 sularahaautomaati. Möödunud aasta lõpuks oli kontoreid 135. Swedbank sulgeb tänavu pangasaalid Otepääl, Kundas ja Vändras.
Eesti Panga tellitud leibkondade finantskäitumist mullu septembris kaardistanud TNS Emori uuringu kohaselt on Eesti elanike maksetavades ja sissetulekute laekumises märgatavalt vähenenud sularaha roll. Igapäevaostudel kasutab ainult sularaha ligi kümnendik leibkondadest.
Uuringu andmeil eelistab igapäevaostude eest tasumisel maksekaarti 59 protsenti uuringule vastanuist, samas kui 2009. aastal oli nende osakaal 44 protsenti.
Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk ütles reedel BNS-ile, et teiste riikidega võrdluses paistab Eesti hästi silma. "Lätis on 1190 sularahaautomaati ja 2,1 miljonit elanikku. Soomes on meiega võrreldes sularahaautomaate ligikaudu poole rohkem, kuid Soomes elab umbes 5,4 miljonit inimest," ütles Rääsk.
Vähem kui Eestis on sularahaautomaate euroala väiksemates riikides nagu Küpros, Luksemburg ja Malta. Eestiga võrreldes sama suure territooriumiga, kuid 10 korda suurema rahvaarvuga Hollandis on ka sularahaautomaate suurusjärgus 10 korda rohkem.
