"Eesti majanduse viimaste aastate head käekäiku varjutab varasemast madalam investeerimismäär ehk investeeringute suhe lisandväärtusesse. Investeeringuid on vaja selleks, et suurendada tootmisvõimekust ning seepärast võib investeerimismäära langus hakata pikapeale majanduskasvu pärssima. Eelkõige just ettevõtted on heale majanduskeskkonnale vaatamata investeerinud viimastel aastatel üsna kesiselt: mittefinantsettevõtete investeeringute suhe nende loodud lisandväärtusesse jääb alla Euroopa Liidu keskmise," ütles Urke keskpanga pressiteate vahendusel.
Ettevõtete asemel teeb Eestis suuremaid investeeringuid aga riik. "Kogu Eesti majanduse investeerimismäär on samas Euroopa Liidu riikide seas üks kõrgemaid, mis aga tuleneb paljuski sellest, et valitsemissektori investeeringute vastava näitajaga edestab Eesti kõiki teisi EL-i liikmesriike," lisas Urke.
Kui aastatel 2003 kuni 2005 moodustasid investeeringud lisandväärtusest keskmiselt 36,6 protsenti, siis aastatel 2015 kuni 2017 keskmiselt 27,4 protsenti, ehk veerandi võrra vähem. Siiski märgib Urke, et reaalset investeeringute mahu muutus on jooksevhindades mõõdetud muutusest veidi erinev.
"Jooksevhindades mõõdetuna mõjutab investeerimismäära ka investeeringute ja lisandväärtuse hinnakasvu erinev tempo. Tehnoloogia arenedes on kapitalikaupade pikaajaline hinnatõus olnud muudest kaupadest ja teenustest aeglasem ja seepärast on investeerimismäär 2003.–2005. aasta keskmistes hindades mõõdetuna kahanenud vähem kui jooksevhindades. 9,2-protsendipunktilisest vähenemisest ligi pool tulenebki kapitalikaupade aeglasemast hinnakasvust, kuid investeeringuteks suunatud lisandväärtuse osa on vähenenud ka reaalväärtustes ehk 2003. –2005. aasta keskmistes hindades mõõdetuna," sõnas Urke.
Eriti palju on vähenenud investeeringud hoonetesse ja rajatistesse, kus samas on ehitushinnad võrdlusperioodil kasvanud. Vähenenud on ka investeeringud transpordivahenditesse. Samas on aga reaalsed investeeringud masinatesse ja seadmetesse jäänud sisuliselt 2004. aasta tasemele. Investeeringud arvutite riistvarasse, intellektuaalomandisse ja telekommunikatsiooniseadmetesse on aga võrdlusperioodil tublisti kasvanud.
