Euroopa Komisjoni poolt esmaspäeval heaks kiidetud partnerluslepinguga toetatakse riiki rohe- ja digipöörde rakendamisel, mis on EL-i jaoks prioriteetsed valdkonnad.

Ühtekuuluvuspoliitika vahendid aitavad kaasa ka uue konkurentsivõimelise, uuendusliku ja ekspordile suunatud majanduskasvu mudeli väljatöötamisele.

Ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira ütles, et Eesti partnerluslepingu heakskiitmine aastateks 2021–2027 võimaldab riigil areneda õiglasel, kaasaval ja keskkonnahoidlikul viisil.

"ERF-i vahenditest toetatakse ringmajandust, innovatsiooni ja transporti ning õiglase ülemineku fondist ümberõpet, tööhõivet ja tööstuse üleminekut keskkonnasäästlikumale kursile. Tulevikus on Eesti majandus arukas, keskkonnahoidlik ja digitaalne," lisas ta.

Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Ühtekuuluvusfondist eraldatakse 781 miljonit eurot, et edendada ettevõtete osalemist ringmajanduses, mis võimaldab vähendada jäätmeid ja parandada ressursitõhusust. Rahastamisega toetatakse ka energiatõhususe parandamist ning taastuvenergia ja ringlussevõetud materjalide laialdasemat kasutamist.

Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldatava 742 miljoni euroga on kavas parandada ettevõtete ja teadusasutuste koostööd ning teha investeeringuid väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse, et suurendada tootlikkust, innovatsiooni ja konkurentsivõimet kooskõlas aruka spetsialiseerumisega. Selline rahastus aitab kiirendada majanduse digiteerimist ning arendada avalikke digiteenuseid ja kiiret internetiühendust.

Ühtekuuluvusfondi vahenditest investeeritakse kuni 521 miljonit eurot selleks, et kiirendada maanteetranspordilt raudteetranspordile üleminekut nii reisijate- kui ka kaubaveo puhul ja et vähendada pendelrändega kaasnevat ajakulu ja CO2 heidet. Osa investeeringutest suunatakse teedevõrgu ehitusse, et TEN-T põhivõrk valmiks 2030. aastaks.

Programmi Euroopa Sotsiaalfond± (ESF+) vahenditest eraldatakse 534 miljonit eurot investeeringuteks elukestvasse õppesse ja oskuste täiendamisse, et kujundada ühiskonda sotsiaalsemaks ja kaasavamaks. Eelkõige toetatakse ESF+ vahenditest meetmeid laste vaesuse vähendamiseks ja haridussüsteemist varakult lahkumise ennetamiseks ning hariduse vastavusse viimist tööturu vajadustega.

97,4 miljoni euro suurune investeering Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMFAF) suurendab kalandus-, vesiviljelus- ja töötlemissektori vastupanuvõimet, keskendudes peamiselt innovatsioonile ja valdkondadevahelisele teaduskoostööle, kliimamuutustega kohanemisele ja keskkonnakaitsele. Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega tugevdatakse veelgi rannapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade kestlikku arengut ja majanduslikku mitmekesistamist.

Õiglase ülemineku fondist eraldatakse Eestile 354 miljonit eurot, et muuta tööstus keskkonnahoidlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks, säilitades samal ajal tööhõive ja täiendades töötajate oskusi.

Eelkõige on Eesti seadnud eesmärgiks lõpetada 2035. aastaks elektritootmine põlevkivist. CO2-mahukas põlevkivisektor on koondunud Ida-Viru maakonda. Rohepöördega kaasnevate suurte sotsiaal-majanduslike kulude leevendamiseks investeerib Eesti Õiglase Ülemineku Fondi vahendeid Ida-Viru maakonnas, et restruktureerida oma majandust, toetada üleminekuprotsessist mõjutatud kogukondi, vähendada kaevandustegevuse ja põlevkivi töötlemise mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. 

Investeeringud kalandus- ja vesiviljelussektorisse aitavad samuti kaasa rohepöördele Eestis. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMKVF) eraldatakse 97 miljonit eurot väikesemahulise rannapüügi arendamiseks kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu.

Eesti partnerlusleping sillutab teed ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavade rakendamisele kohapeal. Partnerlusleping hõlmab ühte riiklikku programmi, mille rahastajateks on Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfond ja õiglase ülemineku fond ning ühte riiklikku programmi, mille rahastajaks on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond.  

Ühtekuuluvuspoliitika raames ja koostöös komisjoniga valmistab iga liikmesriik ette partnerluslepingu, mis on strateegiline dokument ühtekuuluvuspoliitika fondidest ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist tehtavate investeeringute kavandamiseks mitmeaastase finantsraamistiku ajal. Keskendudes ELi prioriteetidele, sätestatakse selles liikmesriikide poolt kindlaks määratud strateegia ja investeerimisprioriteedid ning esitatakse loetelu riiklikest ja piirkondlikest kohapeal rakendatavatest programmidest. Samuti märgitakse partnerluslepingus soovituslik iga-aastane rahaeraldis igale programmile.

Eesti partnerlusleping on kuueteistkümnes omataoliste hulgas. Eelnevalt on heaks kiidetud partnerluslepingud Kreeka, Saksamaa, Leedu, Austria, Soome, Tšehhi, Taani, Prantsusmaa, Rootsi, Madalmaade, Bulgaaria, Küprose, Poola, Itaalia ja Slovakkiaga.