Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eestile eeloleval poolaastal Leedu Euroopa Liidu eesistumise jooksul kõige olulisemad teemad rahandusliku stabiilsuse ja majanduskasvu saavutamine ning Euroopa idanaabritega suhete edendamine.
Leedu eesistumise eesmärk on keskenduda finantsküsimustele, sealhulgas Euroopa Liidu järgmise mitmeaastase eelarveraamistikuga seonduvale, aga ka stabiilsusele tööhõives ning energiajulgeolekule. „Loodetavasti jõuavad liikmesriigid ja Euroopa Parlament Leedu eesistumisperioodil lõplikule kokkuleppele uut eelarvet puudutavate seadusandlike aktide osas. See võimaldaks käivitada eelarveprogrammid õigeaegselt, mis on oluline majanduse arengu ja tööhõive kasvu seisukohast,“ lisas välisminister Paet. „Samuti on oluline saavutada kokkulepe ELi pangandusliidu ühtse kriisilahendusmehhanismi üle,“ lisas ta.
Leedu soovib Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisel keskenduda ka ELi Idapartnerlusele. „Idapartnerlus on Euroopa Liidule strateegilise tähtsusega ning EL peab sellest kujundama konkreetse ja kõikehõlmava poliitika, mis on sihtriikide jaoks tõhus vahend reformide elluviimisel ning liikumisel ELi suunal,“ sõnas välisminister Paet. 28.-29. novembril toimub Vilniuses Idapartnerluse tippkohtumine. Eesti soovib, et tippkohtumisel saaks allkirjastada Ukrainaga sügavat ja kõikehõlmavat vabakaubandusala sisaldava assotsiatsioonileppe ning parafeerida sarnased lepingud Moldova, Gruusia ja Armeeniaga.
Samuti tunnustas välisminister Paet Leedu initsiatiivi ELi Nõukogu eesistumise ajal tähtsustada regionaalset koostööd, sealhulgas Läänemere strateegia raames. Välisminister Paeti sõnul on Eesti jaoks väga oluline Läänemereäärsete riikide koostöö edasiarendamine Euroopa Liidu tasandil. „Eesti jaoks on see tähtis eelkõige kui võimalus suurendada piirkonna konkurentsivõimet, edendada siseturgu ning parandada transpordi- ja energiaühendusi,“ lisas Paet.
Paeti sõnul tähtsustab Leedu oma eesistumisperioodil ka ELi välispiiride kindlustamist ühtlustatud piirihaldamise tugevdamisega, võitlust salakaubaveo ning illegaalse piiriületusega.
Välisministri sõnul on samuti Eestil hea võimalus Leedu eesistumise kogemusest õppida. Leedust sai 1. juulil esimese Balti riigina pooleks aastaks Euroopa Liidu eesistuja. Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 2018. aastal ning Läti 2015. aasta esimesel poolel.
