Eesti peab 2014. aasta juuniks üle võtma Euroopa Liidu (EL) energiatõhususe direktiivi, hetkel on selleks ettevalmistumine Eestis alles algusjärgus.
"Praegu on komisjonis käimas arutelu rakendamise soovituste osas," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda. "Eesti poolt on ettevalmistumine algusjärgus, enam oleme tegelenud struktuurifondide meetmete ettevalmistamisega."
Mainitud meetmete ettevalmistamine haakub Ruuda sõnul samuti direktiivist tulenevate kohustuste täitmisega.
"Kõige keerukamaks ülesandeks on Eestil ilmselt energiaettevõtete rolli määratlemine energiasäästu tegevuses energiatarbijate juures," märkis Ruuda.
Mullu septembris kiitsid saadikud Euroopa Parlamendi täiskogul heaks energiatõhususe direktiivi, mille järgi peavad liikmesriigid tagama, et igal aastal renoveeritakse kolm protsenti keskvalitsuse omanduses ja kasutuses olevate köetavate ja/või jahutatavate hoonete üldpõrandapinnast.
See nõue kohaldub hoonetele, mille kasulik üldpõrandapind on üle 500 ruutmeetri ning alates 2015. aasta juulist neile, mis on üle 250 ruutmeetri.
Muu hulgas puudutab direktiiv ka energiasäästu skeeme ja energiaauditite läbiviimist kõikides suurtes ettevõtetes. Samuti lisatakse direktiivi erisätted, mis puudutavad energiasäästu meetmete rahastute loomist. Liikmesriigid peavad toetama nende rahastute loomist või juba olemasolevate rahastute kasutamist.
Eesti valitsus andis direktiivile põhimõttelise heakskiidu 2011. aasta sügisel.
