Ratase kinnitusel jõudsid Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid kõneluste viiendal päeval ajaloolisele kokkuleppele uues pikaajalises eelarves aastateks 2021-2027 ning majanduse taaskäivitamise kavas. Need aitavad kokku 1,824 triljoni euroga elavdada pandeemia järel EL-i majandust, tugevdada ühist siseturgu, kasvatada konkurentsivõimet, luua töökohti ning ühtlasi vastata kliimamuutuste ja kiirendada digitehnoloogia kasutuselevõttu.
Ratase sõnul on üleilmse COVID-19 pandeemia tagajärjel tekkinud majandusraskused koos tööpuuduse tõusuga enneolematu katsumus nii Euroopa Liidu inimeste, ettevõtete kui liikmesriikide jaoks.
„See kriis ei ole kahjuks kaugeltki läbi ning kogu maailmas püsib teadmatus, kui keerukaks meie majandusolukord järgnevatel kuudel ja lähimas tulevikus muutub,“ sõnas Ratas.
Seetõttu on ülemkogul saavutatud kokkulepe väga hea ning hädavajalik nii Euroopa kui Eesti kindlustundele ja heaolule. See näitab ka, et kõige raskemas olukorras saame Euroopale loota,
rõhutas Ratas.
„Samuti on see otsus märk tugevast solidaarsusest ja hoolivusest, sest nii eelarvest kui ka ajutisest taaskäivitamise kavast saavad rohkem tuge majanduslikult keerulisemas olukorras ning vähem jõukad riigid. Siseturu avatus, edukas toimimine ja kõigi liikmesriikide majanduslik taastumine on meie ühistes huvides,“ lausus peaminister ning lisas, et nüüd, mil on saavutatud kokkulepe rahanumbrites, on võimalik hakata tegelema päriselt plaanide ellu viimisega. Kokkulepe on samuti tugev positiivne sõnum maailma turgudele.
„Kõige rohkem võib olla rahul ikkagi sellega, et Euroopa reageerib jõuliselt ja suutis lahenduse leida kiiresti. Eesti jaoks olid eelarvekõnelused edukad ning võime saavutatud kokkuleppega rahul olla,“ rõhutas Ratas. „Saame hakata kiiresti tegema majanduse taaskäivitamiseks vajalikke mahukaid investeeringuid ja reforme. See tähendab meie ettevõtjatele kindlustunnet, aga ka reaalseid rahapaigutusi, mis aitavad luua töökohti ja elavdada majandust,“ sõnas peaminister.
Eesti hakkab Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toel tegema investeeringuid ja reforme, looma uusi töökohti, muutma ühiskonda nutikamaks, rohelisemaks, paremini ühendatumaks, sidusamaks ning inimestele lähedasemaks. „Euroraha aitab ellu viia valmiva riikliku strateegia Eesti 2035 eesmärke. See tähendab järgnevatel aastatel panustamist näiteks targemasse majandusse, teadusesse, energiaüleminekusse ja -säästu, süsinikuheite vähendamisse energeetikas, tööstuses, transpordis ja põllumajanduses. Samuti panust tervisevaldkonna võimekusse, haridusse, kiirematesse rongi- ja internetiühendustesse ning kohaliku elu edendamisse,“ tõi peaminister näiteid olulistest reformidest ja investeeringuplaanidest.
Uuest pikaajalisest eelarvest on Eestil kasutada kolm miljardit eurot ühtekuuluvuspoliitika ehk struktuurivahendeid. Oluline läbirääkimiste saavutus on Eestile ka algse pakkumisega võrreldes kaasfinantseerimise määra vähendamine 45 protsendilt 30-le, mis kiirendab projektide elluviimist ja vähendab riiklikku finantseerimisvajadust nendesse umbes miljardi euro võrra.
Ratase sõnul on ka põllumeestel põhjust rõõmustada, sest Eesti astub uuel eelarveperioodil suure sammu edasi, mille kohaselt tõusevad oluliselt otsetoetused ja väheneb vahe suuremat toetust saavate liikmesriikide põllumeestega. Esialgse ettepaneku järgi oleksid toetused hektari kohta suurenenud 66 protsendilt 76-ni EL-i keskmisest. Läbirääkimistel õnnestus saavutada Eesti põllumeestele veel parem tulemus. Nüüd jõuab Eesti 76 protsendise otsetoetuste tasemeni Euroopa Liidu keskmisest hektari kohta mitte aastal 2027, vaid juba 2022. aastal. Ühtlustamine jätkub ka pärast seda ning otsetoetused suurenevad aastaks 2027 80 protsendini EL-i keskmisest.
„Meie otsetoetuste kogumaht suureneb rohkem kui kolmandiku võrra. Kokkuleppes on ka paindlikkus lisada maaelu arengu fondist vahendeid juba määratud otsetoetustele lisaks ning valitsuse soov on kindlasti jõuda järgmise perioodi lõpuks vähemalt Poola tasemele. Olukorras, kus Brexiti tõttu eelarve väheneb ning võttes arvesse ka majanduse hetkeseisu, on see väga suur ja positiivne sõnum Eesti maapiirkondadele,“ lausus peaminister. Poola otsetoetuste tase on 83 protsenti Euroopa Liidu keskmisest.
Järgmisel eelarveperioodil saab Eesti põllumeeste otsetoetusteks 1,35 miljard eurot, mida on 35 protsenti enam kui praegusel perioodil. Samuti lisandub maaelu toetusteks 638 miljonit eurot pikaajalisest eelarvest ja 64 miljonit eurot taaskäivitamise kavast.
Eesti saab senisest oluliselt rohkem investeerida kliimaeesmärkide saavutamiseks. „Kolmandik taaskäivitamise kavast ja kogu EL-i eelarvest on pühendatud kliimaeesmärkide poole liikumisele. See aitab ka meil Eesti majandust rohelisemaks, keskkonnahoidlikumaks ja –sõbralikumaks muuta. Mulle valmistab suurt rõõmu, et Euroopa Liidu eelarves on eritähelepanu ka põlevkivil,“ sõnas peaminister Ratas.
Eelarves ja taaskäivitamise kavas on Eestil positiivse keskkonna-ja kliimamõjuga tegevusteks kokku 3,3 miljardit eurot. Selle hulgas on ka täiesti uue loodava õiglase ülemineku fondi raha, mis on oluliseks toeks eelkõige Ida-Virumaa kliimasõbralikumale majandusele ja töökohtadele üleminekul. Euroopa Liidu õiglase ülemineku panus investeeringuteks on 340 miljonit eurot.
Ratas tõi ühe olulise läbirääkimistel saavutatud eesmärgina esile Rail Balticu ehitamiseks vajaliku lisarahastuse ja sellele ka EL-i poolse soodsa finantseerimismäära kindlustamise. „Eesti, Läti ja Leedu unistus kiirest ja keskkonnasõbralikust raudteeühendusest Euroopaga saab teoks. Lisarahastus eelarveläbirääkimistel suurenes jooksevhindades kogu projektile kokku 1,56 miljardit eurot.,” sõnas Ratas.
See tähendab tihedamaid suhteid naabritega ja Eesti inimestele paremat ühendust Euroopaga, keskkonnasõbralikku transporti ja reisimist, aga ka kiiret põhja-lõunasuunalist kaubakoridori, investeeringuid ja uusi võimalusi ettevõtluse arendamiseks kogu piirkonnas.
Lisaks saab Eesti teha erinevate Euroopa Liidu toetustega olulisi investeeringuid haridusse, ühendustesse, taastuvenergiasse, teadusesse, ettevõtluse arendamiseks, piirihalduse parendamiseks ja sisejulgeolekusse.
Uusi makse uue pikaajalise eelarve ja taaskäivitamise kavaga ei kehtestata. Muudatus toimub omavahendite arvestuses, mis hakkab tulevikus ka sisaldama lisaks riigi rahvuslikule kogutulule ringlusesse võtmata plastpakendi jäätmeid.
Eesti saab uuest pikaajalisest eelarvest aastateks 2021-2027 6,8 miljardit eurot. Taaskäivitamise kavast saab Eesti järgmise kolme aasta jooksul lisaks põhi-eelarvele üle pooleteise miljardi euro toetusi. Seega saab Eesti ELi eelarvest kokku pea 2,17 miljardit eurot rohkem kui lõppeval perioodil. Samuti on võimalus võtta laenu.
Iga EL-i eelarvesse sisse makstud euro kohta saab Eesti järgmise seitsme aasta jooksul 2,8 eurot. Kui arvestada juurde ka taaskäivitamise kava, siis 3,5 eurot.
Euroopa Liidu uue pikaajalise eelarve maht on 1,074 triljonit eurot ning taaskäivitamise kava maht on 750 miljardit, millest 390 on toetused ja 360 miljardit laenud. Taaskäivitamise kava vahendid on mõeldud järgmise kolme aasta jooksul kinnitatud projektidele ning kasutamiseks kokku kuue aasta jooksul. Lõviosa taaskäivitamise rahast läheb käiku kava alusel, mis on rahandusministeeriumis koostamisel ja esitatakse valitsusele esmalt sügisel ning lõplikult aasta lõpuks.
Selleks, et kriisiaastatel majandust stimuleerida, võtab Euroopa Liit taaskäivitamise kava rahastamiseks ühiselt laenu. Selle abil liikmesriikides koordineeritult investeeringute suurendamine on kriisist väljumisel väga märgiline samm. Lisaks toetustele on võimalik taaskäivitamise kavast saada ka laenu. Eesti ei ole veel otsustanud Euroopa Liidu poolt eeldatavalt soodsa intressiga laenatava raha võimaluse kasutamist.
