"Täna võtavad leedulased kaks korda ja lätlased 1,5 korda enam automaadist sularaha kui Eestis. Samas on viie aastaga kaardimaksete osakaal igas riigis jõudsalt kasvanud. Selle järgi võib ennustada, et järgmisel aastal jõuab Läti tasemele, kus Eesti oli kuus aastat tagasi ning Leedu jõuab samal ajal omakorda Läti toonasele tasemele," märkis Swedbanki jaepanganduse divisjoni juht Ulla Ilisson.
Ta nentis, et ehkki teiste Balti riikidega võrreldes võiksime end nimetada juba kaardimakserahvaks, võtab Põhjamaade tasemele jõudmine siiski veel aastaid. Swedbanki andmetel on kaardimaksete osakaal näiteks Rootsis ligi 80% kõigist kaarditehingutest. "Kaardimaksetehingute mugavus ja turvalisus ning see, et ka väikestes kauplustes kaardiga maksta saab, hoiab siiski Eesti kaardimakseturgu jätkuvalt kiires kasvus," rääkis Ilisson ja lisas, et ka ümbrikupalkade vähenemine üle Eesti aitab kaasa kaardiga maksjate hulga kasvule.
Analüüsi järgi elavad aktiivsemad kaardikasutajad Eestis Saaremaal, Hiiumaal ja Tallinnas, kus inimesed eelistavad kaardiga maksta 65% juhtudest. Madalaim kaardimaksete osakaal on Ida-Viru maakonnas, kus kaardiga eelistab maksta veidi üle 40% kaardikasutajatest. "Viimase aastaga on just Ida-Viru maakonnas kaardimaksete osakaal kõige kiiremini kasvanud," ütles Ilisson.
Kaardikasutuse turuandmete alusel tehakse valdav osa kaardimaksetest kohalikus kaubandus-teenindusvõrgus. Samas kogub Ulla Ilissoni sõnul populaarsust ka internetikaubandus. "E-kaubanduse osakaal on viimase kahe aasta jooksul Eestis neljandiku võrra kasvanud, moodustades kõikide kaarditehingute summast 5,6%," sõnas ta.
Analüüsist selgus, et kaardimaksete arv on viie aastaga kolmandiku võrra kasvanud. Tänavu teeb Eesti kaardiga maksja keskmiselt 19 makset kuus. Viis aastat tagasi oli makseid 13. Kasvanud on ka kaardimakse keskmine summa. Kui tänavu on see 290 eurot kliendi kohta ühes kuus, siis viie aasta eest oli keskmine summa 193 eurot. Sularaha võtavad kaardikasutajad välja keskmiselt 3 korda kuus, kokku 225 eurot. Võrreldes Läti ja Leedu turuga kasutatakse sularahaautomaate sama palju, ent lõunanaabrite juures on keskmine välja võetav summa väiksem, kuna sissetulekud on samuti väiksemad.
Selle aasta teise kvartali andmete kohaselt on Eestis toimivaid pangakaarte 1,8 miljonit, Lätis 2,4 miljonit ja Leedus 3,5 miljonit.
