Enam kui pool ehk 53 protsenti Eestis Eurobaromeetri küsitlejatele vastanuist arvas, et majanduskriisi mõju tööhõivele on möödumas.
Euroopa Liidus (EL) leidis seevastu 55 protsenti vastanuist, et hullem on alles ees, selgub kevadise Eurobaromeetri tulemustest.
Eestis vastanuist arvas vaid 12 protsenti, et koduriigi valitsusel on parimad võimalused majanduskriisi efektide vastu võitlemisel, sellal kui EL-is keskmiselt arvas oma riigi kohta seda pea viiendik vastanuist.
Vastanuist 22 protsenti pidas EL-i parimaks võimaluseks majanduskriisi vastu võitlemisel ning 13 protsenti leidis, et selleks institutsiooniks on rahvusvaheline valuutafond. Mõlemal puhul oli EL-is vastanute ja Eestis vastanute osakaal ühesugune.
Eestis küsitletuist 45 protsenti vastas, et elab üks päev korraga, sest hetkeseis ei luba pikemaid plaane teha. 38 protsendil juhtudest teadis küsitletu hinnata võimalusi ette kuue kuu ulatuses ning vaid 17 protsenti teadis, kuidas hinnata majapidamise võimalusi lähima paari aasta jooksul. See erines drastiliselt EL-i keskmisest, kus kolm vastajategruppi jagunesid enam-vähem võrdselt.
Inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist EL-is pidas kõige enam heakskiitu väärivaks hüveks Eestis koguni kaks kolmandikku vastanuist, mis on pisut enam kui EL-i keskmine, mis ulatus 56 protsendini.
2013. aasta kevadine Eurobaromeetri standarduuring korraldati intervjuuküsitlusena 10.–26. mail. EL-i liikmesriikides ja kandidaatriikides küsitleti kokku 32 694 inimest. Eestis küsitleti 1002 inimest.
