03.03.2015 Teisipäev

Eestlaste huvi finantsteenuste kasutamise vastu jääb napiks

Rohkem kui 70 protsenti Eesti elanikest ei kavatse lisaks arvelduskontodele ja olemasolevatele pangateenustele tänavu juurde võtta ühtki uut finantsteenust, selgub finantsinspektsiooni tellitud Turu-uuringute AS-i uurimusest.

72 protsenti ei plaani lähema aasta jooksul kasutada mitte ühtegi ankeedis loetletud finantsteenustest.
72 protsenti ei plaani lähema aasta jooksul kasutada mitte ühtegi ankeedis loetletud finantsteenustest. Foto: Reuters

"Valdav osa küsitletutest järgmise aasta jooksul hoiustada-laenata ei kavatse. 72 protsenti ei plaani lähema aasta jooksul kasutada mitte ühtegi ankeedis loetletud finantsteenustest: tähtajaline hoius, investeerimishoius, järelmaks, eluasemelaen, tarbimislaen, kiirlaen, fondiosakute ostmine, pensionifondiga liitumine," vahendab portaal minuraha.

Ka 17 protsenti finantsteenuste kasutajatest ütles uuringu käigus, et on mõne finantsteenuse kasutamist hiljem kahetsenud või veaks pidanud, sagedamini olid nendeks teenusteks laenud, liisingud või järelmaksud.

2014. aasta detsembris viis Turu-uuringute AS finantsinspektsiooni tellimusel läbi silmast-silma elanikkonna küsitluse finantsteenuste kasutamise ning sellealase teadlikkuse teemal. Kokku küsitleti üle Eesti 762 inimest vanuses 19-65.

Küsitluse tulemuste kohaselt Eesti elanikest vanuses 19-65 omab arveldusarvet pangas ligikaudu 99 protsenti ning deebetkaarti ligikaudu 88 protsenti.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255