Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) detsembri tarbijabaromeetri küsitluse kohaselt paranes tarbijate kindlustunde indikaator detsembris võrreldes novembriga viie punkti võrra ja oli ajaloolise keskmise tasemel ehk –10.
Kuuga paranesid inimeste hinnangud kõigi kindlustunde komponentide osas: prognoos riigi ja oma pere olukorrale, tööturule ja säästuvõimele.
Erinevate sotsiaalsete gruppide kindlustunne erineb EKI teatel oluliselt. Nii on kõrgem jõukamate, nooremate inimeste ja meeste kindlustunne. 16–29 aastaste noorte kindlustunde indikaator on pluss üheksa ja üle 65 aastastel –21.
Detsembris elanike poolt tehtud prognoos oma pere majandusolukorrale oli sarnane eelmise aasta lõpul tehtuga, saldo oli mõlemal aastal miinus kaheksa. Ülekaalus on need inimesed, kes pelgavad oma pere majandusolukorra halvenemist.
Nii kartis halvenemist 33 protsenti vastanutest, 23 protsenti küsitletutest prognoosis oma pere majandusolukorra paranemist ja 38 protsenti ootas majandusolukorra samaks jäämist. Ootused sõltuvad väga tugevalt pere sissetulekust, märkis EKI. Kui madalama sissetulekuga peredest ootas 12 protsenti olukorra parenemist ja 43 protsenti halvenemist, siis jõukaima sissetulekuga peredest ootas paranemist 38 protsenti ja halvenemist 16 protsenti peredest.
Eesti majanduse arengut nähti optimistlikumalt, kui oma pere väljavaateid. Detsembris lootis 31 protsenti küsitletutest, et riigi majandusolukord on järgneva 12 kuu pärast parem, sama olukorra püsimist ootas 33 protsenti ja halvenemist kartis 27 protsenti küsitletutest.
Suurim osa ehk 51 protsenti eesti peredest tuleb omadega ots-otsaga kokku. Detsembris teatas 36 protsenti peredest säästmisest ja 13 protsenti elas kas varasematest säästudest või oli võlgades. Hinnang oma rahanduslikule olukorrale oli ajaloolise keskmise tasemel, saldo näit oli pluss 11.
Perede rahaline toimetulek on väga tugevas korrelatsioonis pere sissetulekuga. Madalaima tuluga peredest suutis säästa vaid 18 protsenti ja rahalistes raskustes oli 18 protsenti vastanutest. Jõukaima sissetulekuga peredest suutis säästa 60 protsenti ja raskustes oli kuus protsenti peredest.
Tarbijate inflatsiooniootused püsivad kõrged, nii arvas 36 protsenti vastanutest, et praegune hinnatõusu tempo püsib ka 2013. aastal ja 29 protsendi vastanute arvates hinnatõus veelgi kiireneb.
2012. aasta detsembris oli tarbijate kindlustunde kiirindikaator Euroopa Liidus –24,1 ja euroalal –24,6 ja kuuga eurooplaste kindlustunne oluliselt ei muutunud.
