EKP rahapoliitiliste meetmete abil on suudetud jätkuvalt säilitada väga toetavad rahastamistingimused, mis on vajalikud edasisteks sammudeks, et tagada keskmise aja jooksul inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on 2%st allpool, ent selle lähedal. Saadud teave kinnitab, et sektorite ja piirkondade lõikes pidevalt laienenud majanduskasv euroalal jätkub. Kasvuväljavaadet ohustavad riskid on üldiselt tasakaalustatud.
Ehkki praegune majanduskasv annab kindlustunde, et inflatsiooni areng läheneb järk-järgult tasemele, mis on kooskõlas EKP nõukogu inflatsioonieesmärgiga, ei ole inflatsioonidünaamika majanduskasvu mõjul veel jõulisemaks muutunud. Koguinflatsiooni pärsib energiahindade loidus. Ka alusinflatsiooni näitajad püsivad üldiselt tagasihoidlikud. Selleks et inflatsioonisurve aegamisi tugevneks ja soodustaks koguinflatsiooni arengut keskmise aja jooksul, on seega edaspidigi vaja märkimisväärselt toetavat rahapoliitilist kurssi. Kui väljavaade muutub vähem soodsaks või finantstingimused ei ole enam kooskõlas edasiste sammudega inflatsiooni arengu püsival kohandamisel, on EKP nõukogu valmis suurendama varaostukava mahtu ja/või kestust.
Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala SKP reaalkasv kiirenes 2016. aasta viimases kvartalis 0,5% ja 2017. aasta esimeses kvartalis 0,6%. Laekunud andmed ning eelkõige küsitlustulemused osutavad jätkuvalt stabiilsele laiapõhjalisele kasvule eeloleval perioodil. EKP rahapoliitiliste meetmete mõju edasikandumine toetab sisenõudlust ja on hõlbustanud finantsvõimenduse vähendamist. Investeeringute hoogustumist toetavad ka edaspidi väga soodsad rahastamistingimused ja ettevõtete suurem kasumlikkus. Eratarbimist toetavad kodumajapidamiste jõukuse suurenemine ning tööhõive kasv, mis saab tuge ka varasematest tööturureformidest. Peale selle peaks maailmamajanduse taastumine üha enam kaasa aitama kaubanduse ja euroala ekspordi kasvule. Majanduskasvu väljavaadet pärsivad siiski endiselt struktuurireformide aeglane rakendamine – seda eelkõige tooteturgudel – ning bilansside korrigeerimise jätkuv vajadus mitmes sektoris, vaatamata pidevatele edusammudele.
Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavad riskid on üldiselt tasakaalustatud. Ühelt poolt suurendab praegune positiivne tsükliline kasvutempo võimalust oodatust jõulisemaks majanduskasvuks. Teiselt poolt ohustavad väljavaadet endiselt langusriskid, mis on peamiselt seotud üleilmsete teguritega.
Euroala aastane ÜTHI-inflatsioon oli 2017. aasta mais 1,4% ja juunis 1,3% – aeglustumine oli valdavalt tingitud energiahindade madalamast inflatsioonimäärast. Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsioon püsib lähikuudel tõenäoliselt praeguse taseme lähedal. Samal ajal jäävad alusinflatsiooni näitajad madalaks ja veel ei ole märke inflatsiooni veenvast kiirenemisest, kuna kulusurve euroalal (sh palgakasv) püsib endiselt tagasihoidlik. Keskmise aja jooksul peaks alusinflatsioon euroalal tõusma üksnes vähehaaval, saades toetust Euroopa Keskpanga rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast elavnemisest ja majandusliku seisaku järkjärgulisest taandumisest.
Monetaaranalüüsi andmed osutavad laia rahapakkumise (M3) jätkuvale jõulisele kasvule – selle aastane kasvumäär oli 2017. aasta mais 5,0% ja aprillis 4,9%. Nagu ka eelnenud kuudel, toetasid M3 aastakasvu valdavalt selle kõige likviidsemad komponendid, kusjuures kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv oli 2017. aasta aprillis ja mais 9,3%.
Erasektorile laenuandmise elavnemine, mida on täheldatud alates 2014. aasta algusest, hoogustub jätkuvalt. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv püsis 2017. aasta mais stabiilsena 2,4% tasemel ning kodumajapidamistele antud laenude aastakasv tõusis 2,4%-lt aprillis 2,6%-le mais. Euroala pankade laenutegevuse uuring 2017. aasta teise kvartali kohta näitab, et ettevõtluslaenude ja kodumajapidamiste eluasemelaenude tingimused on veelgi leevenenud ning laenukasvu toetab endiselt nõudluse suurenemine. Alates 2014. aasta juunist rakendatavate rahapoliitiliste meetmete mõju ülekandumine pakub endiselt märkimisväärset tuge ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimustele ning laenuvoogudele kogu euroalal.
Kokkuvõttes kinnitab majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus vajadust jätkata märkimisväärselt toetava rahapoliitilise kursi rakendamist, et tagada inflatsioonimäärade püsiv taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.
Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peavad ka teised poliitikavaldkonnad andma oma otsustava panuse pikemaajalisema kasvupotentsiaali tugevdamisel ja haavatavuste vähendamisel. Struktuurireformide rakendamist tuleb oluliselt tõhustada, et suurendada vastupanuvõimet, vähendada struktuurset tööpuudust ning hoogustada tootlikkuse kasvu. Eelarvepoliitikas oleks kõikide riikide huvides aktiivsemalt püüelda majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika poole. Euroala majanduse vastupidavuse tagamiseks on edaspidigi äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult, läbipaistvalt ja järjepidevalt stabiilsuse ja majanduskasvu pakti ning makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust.
