Kui kõrvaldada hindade muutuse mõju, jäi ekspordimaht eelmise aasta sama kuuga võrreldes esialgse arvestuse järgi ligikaudu samale tasemele. Esimese kvartali kokkuvõttes on kaupade ekspordi langus taandunud.
Kõige tugevama negatiivse mõjuga kaupade ekspordi languses oli mobiilsideseadmete ja põlevkiviõlitoodete ekspordi vähenemine. Kui need kaubagrupid ekspordist eraldada, oleks ülejäänud kaupade eksport nii märtsis kui ka kogu esimese kvartali jooksul kasvanud. Ilma nende toodeteta kasvas Eestis toodetud kaupade eksport tegelikult ka juba möödunud aasta viimases kvartalis.
Riikide järgi paranes Eestis toodetud kaupade eksport esimeses kvartalis kõige enam Saudi Araabiasse (teravili), Taani (elektriseadmed), Mehhikosse (elektroonika) ja Soome (peamiselt puidutooted ning mõõte- ja täppisseadmed). Ekspordi kasvu pidurdas kõige rohkem aga väljaveo langus Hollandisse (põlevkiviõlitooted), Rootsi (mobiilsideseadmed), Norrasse (mööbel ja mehhaanilised seadmed) ja Lätti (põlevkiviõlitooted ja elektrienergia).
Venemaa-suunalise ekspordi langus on taandunud ning märtsis oli väljavedu Eestist koos re-ekspordiga aastases võrdluses juba 9% suurem. Eestis toodetud kaupade väljaveo langus Venemaale on aastases tagasivaates küll taandunud, kuid käesoleva aasta esimeses kvartalis ei ole paranemist toimunud.
Peamine negatiivne mõju tuleb valmistoiduainete ja mehaaniliste seadmete väljaveo vähenemisest. Eestis toodetud ja Venemaa-suunalise kaupade ekspordi osakaal koguekspordis vähenes esimeseks kvartaliks 1,7%-ni (ülemöödunud aastal oli see 3,7%), mistõttu selle mõju Eesti kogumajandusele on jäänud väga tagasihoidlikuks.
Eesti on oma suurematest ekspordi sihtriikidest viimase kümne aastaga kõige enam turgu juurde võitnud Põhjamaades – Soomes, Rootsis ja Norras (möödunud aastal turuosa Rootsis elektroonikatoodete väljaveo vähenemise tõttu küll langes, kuid suuremat pilti see palju ei muuda). Seevastu Lätis ja Leedus on Eesti ekspordi turuosa püsinud enam-vähem samal tasemel.
Kokkuvõttes võib öelda, et Eestis toodetud kaupade ekspordi vähenemise taga ei ole meie ettevõtete nõrgenenud konkurentsivõime, vaid üksikud kaubagrupid ja ekspordihindade jätkuv langus.
Mobiilsideseadmete ekspordikäive märtsi vähenes, kuid selle väljaveo langus on selgelt taandumas. Märtsis elektroonikaseadmete uued eksporditellimused küll vähenesid, kuid viimase poole aastaga on need tugeva tõusu teinud. Töötleva tööstuse uued eksporditellimused kokku on samuti sama perioodi jooksul paranenud. Viimaste aastate kogemus näitab, et uute tellimuste kasv toob mõningase viitajaga kaasa kogu kaupade ekspordi suurenemise.
Maailmas on ekspordikasv rahaliselt aeglustunud juba alates 2011. aastast ning möödunud aastal läks see tugevasse langusesse. Osalt on selle taga hinnakasvu aeglustumine, aga ka arenevate turgude, eelkõige Hiina, impordinõudluse vähenemine.
Selleks ja järgmiseks aastaks ootame Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu ja impordinõudluse paranemist, mis peaks andma rohkem võimalusi Eesti ettevõtetele eksportimiseks.
