Ekspordikasvu väljavaade on lähiajal hea
Suurenenud ekspordi taga on nii tugev välisnõudlus kui ka ekspordihindade kasv (augustis kasvasid ekspordihinnad aastases võrdluses 5,7%). Püsivhindades kasvas augustis kaupade eksport esialgsete arvestuste järgi 5% ning ilma mobiilsideseadmeteta oli kasv 15%. Käesoleva aasta kolmanda kvartali esimese kahe kuu arvestuses on ekspordikasv olnud tugevam kui teises kvartalis.
Kui vaadata kaupade kogueksporti (koos re-ekspordiga), siis on sel aastal see kõige enam suurenenud Hollandisse, Venemaale ja Saksamaale. Hollandi-suunaline kasv on tingitud peamiselt põlevkiviõlitoodetest, Venemaale on kõige enam kasvanud masinate ja mehaaniliste seadmete, toiduainete ning maismaatranspordivahendite, Saksamaale aga mobiilsideseadmete, mustmetallide ja puittoodete väljavedu. Kõige enam on sel aastal kaupade eksport vähenenud Rootsi – selle taga on mobiilsideseadmete väljaveo vähenemine ning nende kaupade ümbersuunamine teistele turgudele.
Kui jätta välja mobiilsideseadmed (sel aastal 8–10% kaupade koguekspordist), on eksporditellimused enamikul teistel tegevusaladel suurenenud ning Eesti ettevõtted peavad oma ekspordiväljavaadet lähikuudel üha paremaks. Samuti on paranenud nende hinnang oma konkurentsivõime kohta välisturgudel, eriti väljaspool Euroopa Liitu. Tööjõu tootlikkuse ja palgakasvu vahe on sel aastal sulgunud, mis tähendab hinnapõhise konkurentsivõime ja ettevõtete kasumlikkuse paranemist. Maailma kaubandusmahu kasv on sel aastal järsult kiirenenud ning see on tõusnud viimase kuue aasta kiireimaks. Euroala ja teiste meie suuremate kaubanduspartnerite majanduskasvu lähiaja väljavaade on hea, mis tähendab jätkuvalt häid ekspordivõimalusi meie ettevõtetele.