Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete, sealhulgas mööbel, kaubavahetuses, suurim puudujääk oli transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses.

Euroopa Liidu riikide osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2017. aastal 71 protsenti ja -impordis 82 protsenti. Eesti kaubavahetuse puudujääk teiste EL-i riikidega oli 3 miljardit eurot, mis on ligi 610 miljonit eurot suurem kui 2016. aastal. Kaubavahetuses EL-i riikidega suurenes eksport 4 protsenti ja import 9 protsendi võrra. Enam kasvas kaubavahetus EL-i väliste riikidega – eksport suurenes 18 protsenti ja import 11 protsendi võrra.

Eestist viidi nii nagu varasematelgi aastatel enim välja elektriseadmeid, nende osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2017. aastal 17 protsenti. Teisel ja kolmandal kohal olid puit ja puittooted 11 protsendiga ning mineraalsed tooted 10 protsendiga. Ekspordi kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete, metalli ja metalltoodete, ning puidu ja puittoodete väljaveo suurenemine. Enim vähenes 2017. aastal elektriseadmete väljavedu.

Eesti suurim ekspordipartner oli 2017. aastal Soome, mille osatähtsus Eesti koguekspordis oli 16 protsenti. Teisel kohal oli Rootsi 14 protsendiga ja kolmandal kohal Läti 9 protsendiga. Aastaga suurenes kõige enam eksport Soome, Venemaale ja Saksamaale. Enim vähenes eksport Rootsi, Mehhikosse ja Nigeeriasse.

Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus koguekspordis oli 2017. aastal 72 protsenti. Enim on suurenenud Eesti päritolu kaupade ekspordis mineraalsete toodete, metalli ja metalltoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Märgatavalt on vähenenud Eesti päritolu elektriseadmete väljavedu. Eesti päritolu kaupade peamised sihtriigid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. Enim suurenes Eesti päritolu toodete väljavedu Saksamaale ja Soome ning vähenes Rootsi ja Mehhikosse.

Eestisse imporditi kõige rohkem samuti elektriseadmeid – osatähtsus Eesti koguimpordis oli 15 protsenti. Järgnesid transpordivahendid 13 protsendiga, põllumajandussaadused ja toidukaubad, mehaanilised masinad ning mineraalsed tooted, mille osatähtsus oli 10 protsenti. Aastaga suurenes enim transpordivahendite ja mineraalsete toodete sissevedu. Samal ajal vähenes elektriseadmete sissevedu.

Eestisse imporditi 2017. aastal enim kaupu Soomest, mis moodustas 14 protsenti Eesti koguimpordist, järgnesid Saksamaa ja Leedu vastavalt 11 ja 9 protsendiga. Aastaga suurenes enim kaupade sissevedu Soomest, Venemaalt ja Rootsist. Enim vähenes import Ungarist, Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast.

Eestist eksporditi kaupu 180 riiki ja imporditi 133 riigist. Väliskaubanduse bilanss oli positiivne 130 riigiga. Suurim kaubavahetuse ülejääk tekkis kaubavahetuses Rootsi, Norra ja Ameerika Ühendriikidega. Suurim puudujääk oli kaubavahetuses Poola, Saksamaa ja Leeduga.

2017. aasta detsembris eksporditi Eestist kaupu 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Võrreldes 2016. aasta detsembriga suurenes eksport 3 protsenti ja import 4 protsenti. Enim mõjutas 2017. aasta detsembris ekspordi kasvu teravilja müük ja impordi kasvu kütuste sissevedu.

2017. aasta detsembris suurenes võrreldes 2016. aasta sama kuuga väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 2 protsenti ja impordi mahuindeks 11 protsenti.